28. juulil otsustas Tallinna halduskohus Jägala kalateed MTÜ poolt esitatud hagi põhjal tühistada Linnamäe paisjärvele muinsuskaitse piirangute laiendamise, mida kultuuriminister Tõnis Lukas tegi oma volitusi ületades 2020. aasta detsembris.
- Elurikkus ja looduskaitse
- 30. juuli 2021
- Foto: Pixabay, CC Public Domain
Minister määras Linnamäe paisjärve muinsuskaitsevööndisse, keelates nõnda erinõudega veepaisutust alandada. Kultuuriministeerium soovis oma käskkirjaga põlistada paisutamist, et "tagada kinnismälestiste säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas, tagada kinnismälestiste Linnamäe hüdroelektrijaama pais ja linnuse „Jägala linnamägi“ vaadeldavus ning kinnismälestisi ümbritseva arheoloogilise kultuurkihi säilimine".
Ministeeriumi sellisele tegevusele astus Jägala kalateed MTÜ vastu ja pöördus kultuuriministri otsuse tühistamiseks kohtusse, sest tegemist on Natura alaga, kus tuleb veeloa andmisel juhinduda Euroopa Liidu direktiividega kujundatud õiguslikust raamistikust. „Kultuuriministril ei ole õigust teha Jägala jõe keskkonnaalaseid otsuseid ja käskkiri on vastuolus Natura ala kaitse-eesmärkidega,” selgitab Liivia Mahlapuu, Jägala kalateed MTÜ eestkõneleja.
Mahlapuu meenutab, et Jägala jõgi nimetati 1996. aastal keskkonnaministri määrusega Linnamäe hüdroelektrijaamast üles- ja allavoolu lõheliste kudemis- ja elupaigaks. Jägala jõe ja Jõelähtme jõe alamjooks on võetud hoiualana looduskaitse alla ja kuulub Jägala loodusala nime all alates 2004.a Natura 2000 võrgustiku alade koosseisu, kus tegevuste lubamiseks tuleb juhinduda EL Loodusdirektiivist.
Loodusdirektiivi kohaselt on Jägala jõe hoiualal vee paisutamine lubatud üksnes juhul kui kohaldatakse Natura erandit. Üheaegselt peavad olema täidetud mitmed tingimused: kui puuduvad tegevusele alternatiivsed lahendused; kavandatav tegevus tuleb ellu viia avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel, sh sotsiaalsetel või majanduslikku laadi põhjustel ja valitsus annab nõusoleku; liikmesriik võtab kasutusele vajalikud hüvitusmeetmed, hüvitades kogu keskkonnale tekitatava kahju. Kõigist eelpool loetletud asjaoludest tuleb teavitada Euroopa Komisjoni. Paraku toimub tänaseni Jägala jõe hoiualal paisutamine ilma Natura erandit kohaldamata.
„Wooluvabrik OÜ kui Linnamäe HEJ käitaja omab vee erikasutusluba, mis algselt oli antud Eesti Energia AS-le kehtivusajaga 15.01.2008 kuni 15.01.2013. Seni on antud vee erikasutusloa kehtivust pikendatud kokku üheksal korral, ilma et oleks kohaldatud nõuetekohast Natura erandit” esitab Mahlapuu faktilise näite sellest, kuidas kehtivast korrast mööda vaadatakse. Kehtestatud korra järgimise asemel tehakse ametkondade ja ministeeriumi tasandil eraettevõtjale soodsaid otsuseid. Wooluvabrik OÜ tegi Muinsuskaitseametile 2019. aastal ettepaneku Linnamäe HEJ paisu kaitsevööndi suurendamiseks selliselt, et kaitsevööndisse oleks haaratud Linnamäe paisjärv. Kuigi Muinsuskaitseametile säärane ettepanek meeldis, leidis kohus Kultuuriministeeriumi otsuses möödalaskmist.
"Kuigi ka kultuuriväärtus võib olla kaalukas põhjus loodusdirektiivi nõuetest erandi rakendamiseks, tuleb kohtu arvates silmas pidada seda, et enne tuleb läbi viia vastav KMH hindamine, milleks on pädev Keskkonnaamet, mitte aga Kultuuriministeerium," põhjendas kohus oma otsust.
"Natura hindamisele õiguslike takistuste loomine, mille eesmärgiks või tegelikuks toimeks on Keskkonnaameti diskretsiooni nullini taandamine, läheb vastuollu Eesti kohustusega järgida EL liikmeks olles EL õigusakte,” sõnastas kohus.
Jägala kalateed MTÜ tänab kõiki tuhandeid toetajaid, kes andsid allkirja Jägala jõe kaitseks ja sadu annetajaid, kes toetasid kohtusse pöördumist rahaliselt.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
