Mõni ema saadab oma last eluteele mitu korda. Minu Jõepere mõisakaupmehest ema Juta tegi seda ühe korra. Seda siis, kui ma olin seitsmeaastane.

Ta tuli poetrepile ja nii läksingi esimest korda midagi uut avastama. Avastuseks sai Loobu jõe alguseks olev Jõepere Veskiallikate paisjärv.

Tegin ringi ümber päris suure järve ja olin ühe metsiku mehepoja näoga ja olekuga. Seal kasvasid mõned suured remmelgad ja mõned venekeelsed vanamehed ootasid kokri õnge otsa.

Ring ümber paisjärve kestis tunnikese jagu noorust ja hiljem olen väga õnnelik olnud, et see nii oli. Rohkem ema mind teele niimoodi ei saatnud ja tal polnudki vaja seda teha, sest õppisin iseseisvalt maailma selgeks ja emahoolt sealjuures enam ei vajanud.

Jõepere, 1979.


Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks!