Veel detsembrikuu lõpuni on Eesti inimestel võimalus panustada üleriiklikusse kultuuris osalemise uuringusse*. Kultuuriministeerium ja Statistikaamet uuringu eestvedajatena kutsuvad kõiki, kes uuringu kutse on saanud, selles kindlasti osalema. Kogutud andmed on riigile väga vajalikud, sest võimaldavad seada kultuuripoliitilisi eesmärke, disainida toetusmeetmeid või otsida võimalusi, kuidas parandada erinevate ühiskonnagruppide juurdepääsu kultuurile.

Kultuuriministeeriumi andmete peaekspert Karl Viilmann selgitas, et kultuuris osalemise uuringuga kogutakse andmeid kultuuriasutustes käimise, kultuuri kättesaadavuse, kultuuriharrastuste ning üldiste kultuuri puudutavate hoiakute kohta. „Tegemist on ainsa riikliku uuringuga, mis annab põhjalikku teavet Eesti elanike kultuuris osalemise harjumustest, samuti kultuuriasutuste ning kultuuri- ja spordisündmuste külastamisest,“ ütles Viilmann ja selgitas, et lisaks uuritakse kultuuri- ja spordisündmuste külastamist virtuaalsete või digitaalsete lahenduste vahendusel. 

 

Mida andmetega tehakse?  

 

Statistikaameti analüütik Erik Lest kirjeldas, et uuringu tulemusi saab analüüsida erinevate ühiskonnagruppide lõikes - näiteks elukoha, soo, vanuse, hariduse või tööturu staatuse järgi. Need tunnused võimaldavad põhjalikult uurida erinevate sotsiaalsete rühmade suhestumist kultuuriga ning kirjeldada kultuurielus osalemise muutust ajas, samuti maakondlikke erinevusi. „Uuringu tulemused võimaldavad hinnata riikliku kultuuripoliitika tulemuslikkust: kuidas on pikema perioodi vältel muutunud elanike kultuurielus osalemine ja kultuuritarbimise harjumused,“ ütles ta.  

Analüütik täpsustas, et uuring võimaldab saada objektiivset statistikat eesmärkide seadmiseks ja tegevusteks erinevates valdkondades, mis puudutavad kunstide (näiteks etenduskunstid, filmikunst, muusika, kirjandus, kunst, arhitektuur ja disain) ja kultuuriväärtuste (muinsuskaitse, muuseumid, raamatukogud, rahvakultuur) valdkondi. „Erinevate Kultuuriministeeriumi toetusmeetmete ja taotlusvoorude tingimuste kujundamisel tuginetakse uuringu andmetele ja osad neist toetavad noorte suuremat kultuurielus osalemist, heaks näiteks on Kultuuriranitsa programm. Samuti vähendavad need toetused regionaalset ebavõrdsust kultuurielus osalemisel, nagu näiteks programm Teater Maale,“ selgitas Kultuuriministeeriumi esindaja. 

 

Andmete abil saab luua paremaid võimalusi 

 

Kultuuril on võimalus olla kohaliku arengu vedur, piirkonna identiteedi looja ning atraktiivsuse tõstja. „Kultuurielus osalemine on oluline ka inimeste heaolu tagamiseks. Mitmekesine ja kättesaadav kultuurielu tagab atraktiivsema elukeskkonna ka väljaspool keskusi ning toetab ühiskonna sidusust ja inimeste heaolu kõikjal Eestis,“ ütles Viilmann. 

Kultuuris osalemise uuringu kaudu on võimalik välja selgitada, millised on erinevates Eesti piirkondades võimalused kultuurisündmustest osa saamiseks ja kultuuri harrastamiseks. Viilmann selgitas, et nii saab riik ja ka kohalik omavalitsus väärtuslikku infot, mille abil soodustada kultuurisündmuste ja -asutuste külastamist ning kultuuritegevustes osalemist. Samuti saab uuringu toel planeerida kultuuriasutuste, tegevuste ja -sündmuse korraldamist.   
 
Kultuuris osalemise uuring kestab 2023. aasta detsembri lõpuni. Andmed avaldatakse 2024. aasta juunikuu lõpus statistikaameti andmebaasis. 

*Kultuurivaldkonna oluliseks arengudokumendiks on 2021. aastal Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Kultuuri arengukava 2021-2030, milles on määratletud strateegilised suunad, vastutusalad ja koostöövormid eesti kultuuri elujõulisuse tagamiseks. Arengukava üldeesmärk on, et eesti kultuur oleks elujõuline, arenev ja maailmale avatud ning et kultuuris osalemine oleks loomulik osa iga inimese elust.  

Arengukava üldeesmärgi täitmist mõõdetakse kultuuris osalemise uuringuga, millega kogutakse infot Eesti inimeste kultuurihuvide, -tarbimise ja -harrastuste kohta. Uuringu eesmärk on saada objektiivset statistikat kultuuripoliitiliste eesmärkide seadmiseks. Sama näitajat kasutatakse veel mitme olulise riikliku arengudokumendi – Strateegia „Eesti 2035“ ja Säästva arengu näitaja mõõtmiseks.

Kultuuri arengukava seab eesmärgiks, et aastaks 2030 osaleb Eestis kultuurielus 80% Eesti inimestest. 2020. aastal oli see näitaja 73,8%, 2017. aastal 78,7% ja esimesel uuringu aastal – 2015. aastal 84,4%.  

Sarnased artiklid