1. detsembrist – 12. jaanuarini saab näitusel “Viska leili” TÜ botaanikaaia õppeklassis tutvuda rahvakommetega, mis on seotud saunas käimisega.
- Keskkonnaharidus
- 26. november 2020
- Foto: Pixabay, CC Public Domain
Kuum saun, koos laval käimise, leiliviskamise ja vihtlemisega, on olnud eestlastele ainuomane juba kaugest esivanemate ajast. Tänapäeval on Eestis kõige levinum saunatüüp just soome saun, kuid see pole alati nii olnud. Veel 19. sajandi keskel olid kõik saunad Eesti alal suitsusaunad.
Näitusel saabki tutvuda erinevate saunadega, alates suitsusaunast kuni tänapäevase moodsa torusaunani, erinevate vihtadega ja nende raviomadustega ning mitmesuguste pesemistarvikute ja käsitööseepidega.
Eesti ja teiste maade arstiteadlased on viimasel ajal uurinud sauna mõju inimese tervisele. Teadlased on välja selgitanud, et saunaskäimisel väheneb maomahla happesus, paraneb organismi võime omastada toidu valkained. Saun tagab puhtuse, vähendab stressi, tervendab vaimu, lõdvestab lihaseid, vähendab luu- ja liigesevalu, aktiveerib ainevahetust, puhastab nahka mürkainetest, toob sügavama ja rahulikuma une ning põletab kaloreid. Eesti saunakultuur, mis sajandeid on aidanud sitkena ja elujõulisena hoida paljusid sugupõlvi, väärib õigustatult hindamist ka tänapäeval.
Näitusel on müügil ka käsitööseebid, mida saab kaasa osta. Seebid sisaldavad TÜ botaanikaaias korjatud ja kuivatatud naturaalseid lisandeid – saialilleõied, roosiõied, lavendliõied, pojengiõed, piparmündilehed.
Näitus jääb TÜ botaanikaaias avatuks 12. jaanuarini iga päev kell 10-17. Näituse külastamine botaanikaaia piletiga. NB! 24.-26. detsembril on TÜ botaanikaaed suletud.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta