Saunas ei tehta midagi muud, kui nauditakse head enesetunnet, lõdvaks lastud vaimu ja meeldivat seltkonda.

Süüta sauna ahi õigesti.

Sauna ahju õigesti süüdates vähendad ebameeldivate väikeste algosakeste pääsemist õhku. Need on tervisele väga kahjulikud. Umbes kolmandik hingamisteede haiguseid põhjustavast õhusaastest tekib ahju ja kamina kütmisest.

Lao suuremaid puud alla ja peenemaid risti peale.
Süüta tulease pealt puutohuga, näiteks kaks süttib hästi ja põleb korralikult.
Põleta esimene ahjutäis söeks ja alles siis täida ahi uuesti. Ära põleta sauna ahjus prügi, kilet, plastmassi või värvitud laudasid.
Puhastest ja kuivadest puudest ei tule musta suitsu.

12 tõde saunatamisest

1. Suurel osal inimestest kergendab saunatamine uinumist ning suurendab sügava une määra.

2. Saunatades eritab organism stressihormoone ja heaolu hormoone.

3. Vindise peaga saunatamine on ohtlik, kuna siis on vererõhk madalam kui tavaliselt. Madalam vererõhk võib põhjustada minestamist.

4. Inimese süda pumpab verd umbes 5 liitrit minutis, kuumas saunas aga võib see olla kuni 13 liitrit minutis.

5. Ei ole mingit teaduslikku tõestust selle kohta, et saun kiirendaks kuidagi pohmelli möödumist.

6. Tavaliselt tehakse saunavihad kaseokstest, kuid selleks võib kasutada ka tammeoksi, kadakat ja kõrvenõgeseid.

7. Kui saunavihtasid tahetakse säilitada kas kuivatatuna või külmutatuna, siis tuleks vihad valmis teha jaanipäeva aegu.

8. Saunatamine koos jääaugus ujumisega läheb aina rohkem moodi, kuna selle tegevuse on nüüd avastanud ka noored.

9. Mõned psühholoogid ütlevad, et saunatamise aegsed ja selle järgsed positiivsed tunded on seotud lapsepõlve soojuse ja turvatundega.

10. Infrapunasaunas on kuiv soojus. Seal higistamine ei teki sauna niiskusest vaid keha siseselt nagu sportides.

11. Seest külma veega niisutatud saunamüts lisab saunatamise naudingut ning võib pakkuda leevendust isegi migreeni puhul.