Järjest suurem tarbimine hoogustab küll majandust, kuid toob kaasa ka jäätmetekke. Osta mida iganes, ikka kipub sellest midagi üle jääma. Kuhu see kõik panna, seda eriti juhul, kui puudub regulaarne prügiveoteenus?
- Jäätmed
- Keskkonnaministeerium
- 26. september 2008
- Tuld pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee
Ettevaatust kodus põletamisega
Majades, kus on küttekolle või muu põletamisvõimalus, kiputakse vähemalt osa jäätmetest ära põletama. Kuid ettevaatust! Kodus võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi. Plastide kodus põletamist tuleks täielikult vältida. Kui nende puhul üldse erandit tohib teha, siis vaid polüetüleenkilest ja polüpropüleenist (näiteks leivakotid) pakenditele, mida võib pliidi all või ahjus väga väikestes kogustes põletada. (Polüetüleenesemeid tunneb ära selle järgi, et need tunduvad katsumisel rasvasena, pehmenevad soojendamisel kergesti ja põlevad sinaka leegiga, levitades sulatatud parafiini lõhna.)
Oht tervisele ja keskkonnale
Suures koguses seguplastide põletamine, seda just madalal temperatuuril ja puuduliku tõmbega, on ohtlik, sest osa plaste ei põle ära, vaid aurustuvad ja võivad kondenseeruda korstnas. Tagajärjeks on suitsulõõri selline ummistumine, et korstnapühkija soovitab kogu korstna uuega asendada...
Korsten on aga väike mure. Hoopis suuremas ohus on meie kõigi tervis, sest plastide mittetäielikul põlemisel paiskub õhku lausa mürgikokteil, mis sisaldab ka kantserogeenseid ehk vähkitekitavaid ühendeid. Näiteks dioksiine, mille puhul on tegemist ühe kõige mürgisema ühendiga, mida inimene on suuteline tekitama – ja seda just kodusel jäätmepõletusel.
Seega – mõne üksiku kilekoti või nn komposiitpakendi (papp ja kile) kõrgel temperatuuril põletamine ei ole suur patt, muu plastmaterjali kodus (ahjus, kaminas, lõkkes) põletamise korral on aga tegemist otsese keskkonna mürgitamisega, mis ohustab ka inimesi.
Kuidas siis jäätmetega toime tulla?
-
Sordi jäätmeid juba tekke kohal ning kasuta jäätmete taaskasutussüsteeme (jäätmejaamad, jäätmekogumispunktid), isegi kui need ei asu päris koduukse kõrval!
Küsi rohkem lisa kohalikust omavalitsusest!
-
Ära põleta jäätmeid!
-
Ära viska jäätmeid teepervele või metsa alla!
-
Ära sokuta neid kellegi teise konteinerisse!
-
Liitu korraldatud jäätmeveoga, nii ei koorma sa oma jäätmetega teisi inimesi ja keskkonda.
Igaüks saab jäätmete ohutu käitlemisega hakkama!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta