Kindlustusandjat valides ära lähtu ainult kindlustusmakse suurusest, vaid uuri eelkõige, milliste riskide vastu ja millistel tingimustel kindlustuskaitset pakutakse. Näiteks millised on välistused kindlustushüvitise maksmisel, kui suur on omavastutus jne. Tee oma valik kõikide lepingutingimuste põhjal tervikuna. Et leiaksid just enda vajadustele sobivaima pakkumise, võrdle vähemalt kolme seltsi tingimusi.

Millistel tingimustel saab kindlustada ja millised on välistused?

Pööra tähelepanu sellele, millistel tingimustel erinevad kindlustusseltsid kaitset pakuvad, sest koduse vara kindlustamiseks on mitu võimalust.

Mõned seltsid kindlustavad kodust vara loetelu ehk nimekirja alusel. See tähendab, et kindlustatud esemed on kas jaotatud gruppidesse (näiteks mööbel ja vaibad, riietusesemed ja jalanõud, elektroonika ja kodumasinad) ning igale grupile määratakse kindlustussumma. Teise variandina võib klient loetleda oma kindlustatavad esemed üles ükshaaval.

On ka seltse, kes pakuvad võimalust kindlustada kodust vara lepingus kindlaksmääratud summa ulatuses, sellisel juhul nimekirja ei tehta. Klient võib sellisel juhul ise hinnata, kui suur on tema koduse vara väärtus. Üldjuhul on seltsid ette näinud ka minimaalse kindlustussumma, näiteks 6400 eurot.

Pööra ka tähelepanu sellele, et erinevad kindlustusseltsid võivad riske defineerida erinevalt. Näiteks vaata, mis on kindlustustingimuste järgi murdvargus, vandalism, torustiku leke? 

Iga seltsi kindlustustingimustes on loetletud rida välistusi – need on juhtumid, millele kindlustuskaitse ei laiene. Tasub tähele panna, et erinevates seltsides on välistused erinevad. Näiteks ei pruugita hüvitada tormi tekitatud kahju kodusele varale, kui sellega ei kaasnenud hoone või korteri kahjustust. Varguse puhul ei hüvitata üldjuhul kahju, kui varas on sisenenud korterisse või majja originaalvõtmega (välja arvatud siis, kui ta on võtme enda kätte saanud röövimise teel).

Loe hoolikalt läbi kindlustustingimuste need punktid, mis käsitlevad ohutusnõudeid. Seal on loetletud tegevused, mida sa näiteks tuleohutuse tagamiseks, elektrisüsteemide kasutamisel ja hooldamisel jmt pead tegema. Näiteks varguse vältimiseks pead sa kodust lahkudes sulgema kõik aknad ja uksed, nii et majja või korterisse saaks tungida ainult lukke või konstruktsioone lõhkudes või vägivalda kasutades.    

Kuidas makstakse hüvitist?

Kindlasti pead tutvuma sellega, kuidas toimub kindlustusjuhtumi puhul kindlustushüvitise väljamaksmine. Teisisõnu – kuidas sa saad hüvitist, kui su vara saab kahjustada või hävib. Arvesta ka sellega, et iga kindlustusjuhtumi puhul kehtib omavastutus: see on summa, mis on sinuga lepingut sõlmides kokku lepitud ja mille kannad kahju korral sina. Tavaliselt pakub kindlustusselts sulle välja mitu võimalikku omavastutuse suurust – kui valid suurema omavastutuse, tuleb kindlustusmakse madalam ja vastupidi. Osad kindlustusseltsid on ka ette näinud juhtumid, mille puhul omavastutust ei rakendata – uuri nende kohta kindlustustingimustest.

Hüvitamisel on mitu võimalust. Kui kindlustatud ese on saanud kahjustada, nii et selle remontimine on majanduslikult mõttekas, hüvitab kindlustusselts remondikulud. Kui aga eseme remontimine ei ole mõistlik, siis üldjuhul kasutavad kindlustusseltsid hüvitise maksmisel nii taassoetamisväärtuse kui ka turuväärtuse arvutamist.

Taassoetamisväärtus tähendab uue samaväärse eseme soetamiseks vajalikku rahasummat. Üldjuhul kasutatakse hüvitise maksmist taassoetamisväärtuse alusel siis, kui kindlustatud ese pole eriti vana – sõltuvalt kindlustusseltsist võib eseme vanus olla näiteks kuni kaks või kuni viis aastat. Taassoetamisväärtuse puhul on oluline jälgida ka seda, kas selts hüvitab kahjustunud vara samaväärse uue toote maksumuse ulatuses või makstakse sulle teatav protsent uue eseme soetamiseks vajalikust rahasummast.

Turuväärtuse alusel hüvitise maksmine tähendab, et arvesse võetakse kahjustatud eseme kohalik keskmine müügihind kahjujuhtumi toimumise ajal.