Kui läheneb õppetöö algus, hakkavad pangad vastsetele tudengitele taas vähem või rohkem pealetükkival moel pakkuma õppelaenu. Laen on laen, mitte kingitus, toetus, taskuraha või auhind selle eest, et pääseti ülikooli. Kindlasti tuleb arvestada, et õppelaen nagu iga teine laen tuleb tagasi maksta! Õppelaenu tasub võtta vaid õpingutega seotud kulutuste jaoks kui neid muul viisil ei ole võimalik katta. Õppelaenu võtmisega tekib õppuril kohustus panga ja vastutus käendajate ees.

Maksimaalselt saab täna õppelaenu võtta 30 000 krooni ulatuses aastas. Tõenäoliselt kestab õpingute aeg vähemalt kolm aastat, mis tähendab, et kõrgkooli lõpuks võib bakalaureusekraadi omanik olla pangale võlgu 90 000 krooni pluss intressid. See summa on märkimisväärne. Ka tuleb pangale hakata maksma kohe õppelaenu intressi, kuigi laenu enda tagastamise aeg saabub alles mitme aasta pärast. Õppelaenu intressimääraks on 5% aastas, mida arvestatakse õppelaenu jäägilt ning mis on fikseeritud kogu laenuperioodiks.

Õppelaenu tagastamise ajal võib see kohustus segada ja isegi takistada inimese teisi tulevikuplaane ja eesmärke. Näiteks arvestatakse õppelaenu kohustusena eluasemelaenu taotlemisel. Aga võib ka olla raske täita kohustust panga ees kui peres on väikesed lapsed või ajutiselt on raske sobivat töökohta leida. Õppelaenu põhisumma tagasimaksmist tuleb alustada hiljemalt 12 kuud pärast õppeasutuse lõpetamist. Kogu õppelaenu summa koos intressidega tuleb tagastada kahekordse õppeasutuses õppimiseks ette nähtud nominaalaja jooksul.

Õppelaenu võtmine peab olema igakülgselt läbikaalutud otsus ja lepingu vormistamisega ei tohi kiirustada. Mõelda tasuks ka õppelaenu võimalike alternatiivide peale. Võibolla laenata raha õpinguteks hoopis vanematelt või sugulastelt. Nii säästad pangale makstava intressi summa.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta