Tänapäeval tundub kiire elutempo kohustuslik. Me kiirustame tööle ja kooli. Õhtul kiirustame koju pere juurde. Öösel lähme hilja magama, sest muidu ei tule me oma plaanidega toime. Samas me ka raiskame aega – vaatame televiisorist saateid, mille ainus eesmärk on aega kulutada, surfame töö ajal internetis ja mängime arvutimänge. Töö- ja puhkeaja planeerimisest läbi aegade täna räägimegi, sest ka aeg on säästmist vääriv ressurss.

19. sajandi Euroopas olid töötingimused üsna kehvad -  tööinimeste moraal, tervis ja heaolu kannatasid ning palju kasutati ka lapstööjõudu. Tavaliselt kestis tööpäev 10-16 tundi ja vaid usutavad tagasid ühe vaba „hingamispäeva“ nädalas.

Sotsialismi üks rajajatest Robert Owen nõudis 1810. aastal 10-tunnist tööpäeva, mille ta ise eeskuju näitamiseks New Lanarki tööstuspiirkonnas sisse viis. Seitse aastat hiljem nõudis mees juba 8-tunnist tööpäeva. „8 tundi tööd, 8 tundi puhkust ja 8 tundi und,“ kõlas Oweni uus moto.

Hoolimata sellest, et 8-tunnise tööpäeva algsest edust, jõudis idee näiteks Uus-Meremaal praktikasse alles 20.sajandi alguses.

Tänapäeval on paljudel inimestel töönädal koguni 35 tundi ning puhatakse kuni 6 nädalat aastas. Uute trendide kohaselt üritatakse Euroopas sisse viia ühene 48-tunnine maksimumtöötundide seadus.

Arengumaade töölistel nii palju ei vea, sest nemad töötavad ikka samamoodi nagu tehti seda Euroopas 19.sajandil – tööpäevad on pikad, töötajatel on vähe õiguseid ja lapstööjõu kasutamine on tavaline.

Suur rügamine Mao Zeodongi Hiinas

Mao Zeodong nõudis, et inimesed töötaksid hullumeelse tempoga. Hiinlased pidid  raskeid kandameid tassides jooksma, olgu siis ilm kärekülm või põrgukuum. Töölised pidid mööda looklevaid jalgradu kandma vett mäekülgedel asuvatele põldudele, et neid kasta. Nad pidid oma hoovides asuvad terasest ahjud ööpäevaringselt põlemas hoidma. Eesmärgiks oli sõna otseses mõttes mägesid liigutada.

Töö tegi head ja Mao lootis, et töö muudab Hiinat. Ta seadis töölistele ja talupoegadele sisse uued töö- ja puhkeaja normid – 8 tundi und, 4 tundi söömiseks mõeldud pause, 2 tundi õppimiseks (vana head kommunistliku õpetust) ja 10 tundi töötamiseks. Selle 8-4-2-10 režiimiga anti naistele viis vaba päeva kuus ja meestele kaks vaba päeva kuus.

Mao ise kutsus sellist rügamist „kommunistlikuks vaimuks“.

Aja organiseerimine

  • Pidage oma elu kohta päevikut. Kirjutage üles, kui palju aega erinevad tegevused teie päevaplaanis kulutavad. Kirja võiks panna sündmused nagu tööle sõitmine, töötamine, lugemine, söömine, hobitegevus, televiisori vaatamine ja lähedaste aitamine.

  • Hinnake enda poolt tehtud märkmeid. Kas teie elu on tasakaalus? Kas te raiskate oma aega?  Kas olete väsinud, sest te ei oska oma aega planeerida?

  • Vajadusel viige oma päevaplaani sisse muudatused. Näiteks asendage mõni teleseriaal sportimise või lastega tegelemisega.

Loe lisaks:

_______________________________________________________
Kasutatud kirjandus: M. Norton "365 moodust muuta maailma", Tartu Ülikooli Kirjastus, 2008

Sarnased artiklid