20–30ndates eluaastates tundub pensionile jäämine olevat valgusaastate kaugusel. Siiski tuleb oma head majanduslikku toimetulekut pensionieas kindlustama hakata just selles vanuses, sest I ja II sambast saadav pension moodustab kolme-neljakümne aasta pärast umbes 40% inimese viimasest palgast.
Tarbijaveebis minuraha.ee leiduva kalkulaatori abil saad arvutada, kui suure osa just sinu pensionile mineku eelsest kuupalgast moodustab su tulevane pension. Selleks tuleb sul kalkulaatorisse sisestada oma brutopalk, vanus, senine tööstaaž ning kui oled liitunud II sambaga, siis liitumise aasta. Kalkulaator näitab, et tänasel 31-aastasel inimesel, kelle brutopalk on 800 eurot ning kes on liitunud II sambaga, moodustab pensionile jäädes igakuine pension umbes 43% ta viimasest palgast. Samas eas ja sissetulekuga inimene, kel II sammast pole, saab loota pensionile, mis moodustab tema viimasest palgast umbes 30%.
Kuidas saada kokku 70% viimasest palgast?
Hõisata pole paraku põhjust kummalgi, sest üldiselt peetakse rahuldavaks pensioni suuruseks 65–70% viimasest palgast. Seega tuleb igaühel endal tegutseda selles suunas, et pensionieas sissetulek suurem oleks. Mida varem alustada, seda parem, kuna pikaajalisel kogumisel ja investeerimisel töötab aeg sinu kasuks. Mida vanemana alustad, seda suurema summa peaksid igakuisest palgast kõrvale panema/investeerima, sest kogumiseks on vähem aega jäänud.
Näiteks kui hakkad 40-aastasena iga kuu kõrvale panema 30 eurot ning investeeringu aastane tootlus on tagasihoidlikud 2%, koguneb sul 65. eluaastaks ligi 11 635 eurot. Kui oleksid hakanud 20-aastasena iga kuu 30 eurot kõrvale panema ning investeeringu aastane tootlus oleks samuti 2%, koguneks sul 65. eluaastaks umbes 26 210 eurot.
Pensioniraha kogumiseks on lisaks II sambale veel palju võimalusi. Näiteks vabatahtlik kogumispension ehk III sammas, otseinvesteeringud väärtpaberitesse, väärismetallidesse, kinnisvarasse jm.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
