Uue aasta alguses on kombeks nii endale kui teistele lubadusi anda. Kes lubab kaalust alla võtta, kes rohkem perele pühenduda jne. Üks uusaastalubadustest võiks aga olla oma rahaasjade parem korraldamine, et 2014. aasta tuleks majanduslikult edukam kui mullune.

Olgu eesmärk milline tahes, vajab selle saavutamine korralikku läbi mõtlemist ja plaani paika panemist. Võta endale ühel õhtul või nädalavahetusel tunnike ja süvene oma rahaasjadesse. Pane eesmärgid kirja – lihtsalt mõtlemine, et peaks midagi ette võtma, ei vii kuhugi.

Alustada võid küsimusega, mida sa sooviksid sel aastal rahalises mõttes saavutada. Kui vastus teada, sõnasta see konkreetse eesmärgina. Näiteks: tahan teada, kui palju ja millele mu raha kulub, sest eelmise aasta kogemus näitas, et teenitu kadus sõrmede vahelt kiiresti.

Selle eesmärgini jõudmisel võib aidata eelarve koostamine – kui sissetulekud ja väljaminekud üles kirjutad, näed, millele ja kui ja palju raha läheb ning kas leidub ka kulutusi, milleta saaks hakkama. Võid oma sissetulekud ja kulutused lausa päeva täpsusega üles kirjutada, aga ka kord nädalas või kuus sissekandeid teha.

Ühtlasi aitab detailne ülevaade kuludest ja tuludest oma rahalisest olukorrast selge pildi ette saada ning siit edasi on võimalik järgmisi eesmärke seada.

Eesmärke võib olla mitmesuguseid, näiteks:

  • Suurendan sissetulekut. Mõtle läbi, kuidas seda saavutada: kas sul on võimalik lisatööd teha või peaksid hoopis töökohta vahetama? Võib-olla tuleb algatuseks hoopis õppima minna, et uuel ja tasuvamal erialal mõne aja pärast tööd leida?

  • Vähendan kulutusi. Kulude kokkutõmbamisest võib samuti saada eraldi eesmärk. Lisaks oma tarbimisharjumustele kriitilise pilgu heitmisele vaata üle oma teenuste lepingud, alustades telefonioperaatorist ja lõpetades panga- ja kindlustuslepingutega. Vahel oleme harjumusest jäänud oma kauaaegse teenusepakkuja kliendiks, kuigi võib-olla on samal ettevõttel mõni uus sobivam teenus või tuleks hoopis uurida ka teiste pakkumisi. Võib ka juhtuda, et vahepeal on su vajadused muutunud ja mõnda teenust sa enam ei vajagi.

  • Vaatan üle oma pangalepingud. Võib-olla on sul sõlmitud mitte hädavajalikke lisateenuseid, nagu tasuline SMS-teavitus, kui su kontole raha laekub või on sul kolm pangakaarti, millest tegelikult kasutad ühte, kuid kõigi eest tuleb maksta igakuist kaardi hooldustasu? Kui sul on krediitkaart, vaata selle intress ja muud tingimused üle: äkki leidub mõni soodsamate tingimustega krediitkaart või ei vaja sa seda üldse?

  • Alustan säästmist. Säästmise eesmärke võib olla mitu. Üks neist on raha kogumine n-ö mustadeks päevadeks ja ootamatustega toimetulekuks, näiteks kui külmkapp peaks katki minema või jääd nädalaks haiguslehele, mis vähendab otseselt sissetulekut. Eesmärk võib olla ka mõne suurema väljamineku jaoks raha kogumisega alustamine – olgu selleks siis puhkusereis või uue teleka ostmine.

    Kuigi soovitatakse säästa vähemalt 5–10% oma igakuisest netosissetulekust, polegi ehk säästmise alustamisel niivõrd oluline, kui palju sa kõrvale paned – peaasi on regulaarse säästmisharjumuse tekkimine. Kui palju sa igakuiselt raha kõrvale suudaksid panna, aitab välja selgitada eelarve pidamine.

  • Alustan investeerimist. Aasta alguses rahalisi eesmärke seades võiks mõelda ka pikema aja peale ette kui äsja alanud aasta. Kui säästmine on pigem lühiajaline raha kogumine, siis investeerimine on pikaajaline tegevus ja selle puhul tahetakse teenida oma raha arvel täiendavat tulu. Raha, mida investeerida, tekib aga üldjuhul säästes. Investeerimiseesmärk võib olla näiteks oma lastele iseseisva elu alustamiseks stardikapitali kogumine või endale pensionile jäämiseks lisaraha saamine.

    Investeerida saab näiteks investeerimisfondide osakutesse, aktsiatesse või muudesse varadesse. Kuid kindlasti peaksid arvestama, et investeeriksid raha, mida sul lähema paari-kolme aasta jooksul tingimata vaja ei lähe. Enne raha paigutamisega alustamist tutvu investeerimise põhitõdedega, samuti analüüsi, kui palju sul on kas ühekordselt või igakuiselt võimalik investeerida.

Sarnased artiklid