Igal aastal visatakse Eesti kodumajapidamistes ära 25 000 tonni söömiskõlblikku toitu – toiduraiskamise peamised põhjused on oskamatus planeerida, hirm riknenud toidu ees ning vähene söögitegemise oskus.
- Tarbimine ja tervis
- 15. oktoober 2018
Rimi alustas toiduteadlikkuse tõstmiseks kampaaniat „Tarbime targalt“, mis kutsub üles kaasa mõtlema, kuidas saaks toiduga säästlikumalt ringi käia. „Võib-olla paljud ei ole teadlikud sellestki, et realiseerimiskuupäeva möödumine ei muuda toitu automaatselt söömiskõlbmatuks. See puudutab neid toiduaineid, millele on trükitud „parim enne“ – sinna kuuluvad näiteks makaronid, suhkur, sool. Samuti tasub alati usaldada oma maitsmis- ja lõhnameelt, et veenduda toidu värskuses, mitte ainult kuupäevi,“ sõnas Rimi vastutustundliku ettevõtluse spetsialist Katrin Bats.
Katrin Bats lisas, et kui inimesed vaevuks põhjalikumalt analüüsima, kui palju piltlikult öeldes visatakse toiduga prügikasti ka raha, siis võib-olla paneb see nii mõnegi pere oma tarbimisharjumusi muutma: „Iga lastega pere viskab aastas koos toiduga prügisse umbes 200 eurot ning lasteta leibkond 120 – tegemist on pere eelarve jaoks arvestatava summaga, mida saaks kasutada hoopis mõistlikumalt.“
„Tihti arvatakse, et suurimad toidu raiskajad on toidukauplused või tööstused, kuid tegelikkuses visatakse kõige rohkem söömiskõlblikku toitu ära kodumajapidamistes,“ märkis Katrin Bats. „Toit on tänapäeva inimese jaoks midagi iseenesest mõistetavat – seda on lõputult ning see ei saa kunagi otsa. See on veel üks põhjuseid, miks söömiskõlblik toit nii kergekäeliselt prügikasti lendab. Toidu tootmiseks kulub väga palju ressursse – enne, kui me otsustame midagi oma külmkapist või toidulaualt ära visata, võiks mõelda sellele, kui palju vaeva on nähtud, et see toit üldse meieni jõuaks.“
Katrin Bats rääkis, et Eesti jaekettides visatakse hinnanguliselt ära 7100 tonni toitu aastas. „Tänu pidevale tarbijamonitooringutele ning tellimissüsteemide uuendamisele suudavad jaeketid enam-vähem hoida tellitavad-ostetavad toidukogused tasakaalus, kuid sellist olukorda, et mitte midagi ei jääks üle, on võimatu saavutada. Selleks, et tellitud, kuid mahakantud toit siiski vähem prügisse läheks, teeb Rimi aktiivselt koostööd Toidupangaga.“
„Tarbime targalt“ Facebooki grupis jagatakse lihtsaid nippe, mis aitavad planeerida toidu ostmist, säilitamist ja taaskasutamist. Samuti saavad oma teadmisi ja oskusi postitada kõik, kes on midagi leidlikku toidu päästmise kohta välja nuputanud.
Liitu Facebooki grupiga siin: facebook.com/groups/tarbimetargalt
Kampaania keskseks kujuks on aga Papa Karla, kes käib mööda kodusid, et süüa ära peredes järele jäänud toit. Kahjuks Papa Karla igale poole ei jõua.
Rimi Eesti Food AS (www.rimi.ee) kauplused kuuluvad Rootsi kapitalil põhineva Rimi Baltic AB kaupluste hulka, mille ainuomanikuks on ICA Gruppen AB. Rimi tugevuseks on tervislik kaubavalik, kvaliteetsed puuviljad ning mitmekesine omatoodete sortiment. Kokku on Rimi Baltic AB-l kolmes Balti riigis 263 kauplust, sealhulgas 80 hüpermarketit (neist 14 Eestis), 145 supermarketit (neist 70 Eestis), 38 odavmüügikauplust Lätis. Rimi pakub Eestis tööd ligi 2700 inimesele.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta