Täna kingiti mulle kolm väsinud lillekimpu. Võtsin kimbud vastu, sest mu süda tilkus verd, kui sain aru, kui kaugelt need longus õiekesed pärit on. Otsustasin, et kui mina närtsinud roosid vastu võtan ja neist kirjutan, on nende kasvatamisel olnud vähemalt mingigi mõte.

Kinkija ütles, et terve suur prügikonteiner oli ära visatud lilli täis. Kimbu etiketilt võib lugeda, et roosid on pärit Sambiast. Olen kindel, et paljud Eesti inimesed ei suuda peast öelda, kus asub Sambia või mis nime kannab selle riigi pealinn.

Sambia on merepiirita riik Aafrika lõunaosas. Riigi pealinn Lusaka asub Tallinnast 8330 kilomeetri kaugusel. Sambia piirneb põhjas Kongo Demokraatliku Vabariigi, kirdes Tansaania, idas Malawi, kagus Mosambiigi, lõunas Namiibia, Botswana ja Zimbabwe ning läänes Angolaga.

Sambia lilled on üüratu keskkonnamõjuga

Lillede kasvatamine on toidutootmise kõrval Sambia üks peamisi põllumajandusharusid.

Maaharimise viisidest on levinud naturaalmajanduslikud väikefarmid, mis toodavad peamiselt enda pere tarbeks, ja suurfarmid.

Sambias on väga levinud alepõletamine ehk chitemene, mille puhul lõigatakse maha puude oksad või koguni terved tüved, laotakse need hunnikutesse ja põletatakse. Põletamisel saadav tuhk laotatakse maale laiali.

Suurfarmides kasutatakse kaasaegseid meetodeid, masinaid ja väetisi, mis ei pruugi alati olla väga keskkonna- või inimsõbralikud.

Ma saan aru, et lillede kasvatamine annab sambialastele tööd ja me elame globaliseerunud maailmas, aga mind teeb kurvaks mõte, et kimpude materjal tuuakse 8000 kilomeetri kauguselt Eestisse selleks, et need müügikõlbmatu kaubana prügikastidesse jõuaksid. Kas tõesti on lühiajaline lillede ilu väärt kogu nende keskkonnamõju?

Ma kahjuks ei tea, kui palju potentsiaalselt ohtlikke kemikaale on kasutanud nende konkreetsete lillede kasvatamiseks, aga lõikelillede tootmises laiemalt on mürgiste kemikaalide kasutamine pigem tavaline nähtus. Erinevate kemikaalide kasutamisele on vähem piiranguid, kuna tegemist ei ole toiduainetega.

Lõikelillede kasvatamine Aafrikas on reeglina intensiivpõllumajanduse valdkond. Lilled transporditakse kasvataja juures lennujaamadesse jahutusega autodes, mis lisab transpordikilomeetritele ka jahutusseadmete keskkonnamõju.

Ma ei leidnud kimpudelt märget, et need oleksid pärit õiglase kaubanduse või mahetootmise farmidest. Mul pole õrna aimugi, kas farmides kasutatakse alamakstud või halvasti koheldud tööjõudu.

Mina hääletan rahakotiga

Kas mina igatsen näiteks emadepäevaks lillekimpu, mis on rännanud kaugemale, kui mina rännata olen jõudnud? Ei. Minu jaoks on kallistus ja hea sõna palju olulisemad kui kingitused. Aafrikast pärit lõikelillede puhul hääletan mina kindlasti rahakotiga ja jätan maailmarändurid ostmata.

Kui tahad lõikelilli osta, siis eelista lähemalt toodud hooajalist kaupa.

Artikkel ilmus ka Katrin Jõgisaare ajaveebis jogisaar.ee.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta