Kuigi Eesti kauplustes võetakse hoolega kasutusele uusi tehnoloogiaid, näiteks iseteeninduskassasid, mis muudavad ostuprotsessi efektiivsemaks ja teoorias ka paberivabamaks, raisatakse paljudes poodides jätkuvalt suures koguses paberit ühekordsetele paberist hinnasiltidele, mida tuleb pidevalt välja vahetada. Näiteks Ühendkuningriigi poekett ASDA on hinnanud, et nende poodides vahetatakse iga nädal välja 3000 paberist hinnasilti.

„Nende pabersiltide kasutamiseks ei ole tegelikult ühtki head põhjust peale selle, et nii lihtsalt ollakse harjunud tegema. Nende kasutamine raiskab aastas sõltuvalt poe suurusest hinnanguliselt 60 000 A4 suuruses lehte paberit ning mis veelgi olulisem, sellele kulub ebavajalikult palju poe töötajate aega, kuna iga kord kui hind muutub, tuleb silt käsitsi välja vahetada,“ sõnas Baltikumi suurima kaubandustehnoloogiaettevõtte StrongPoint Eesti haru võtmekliendihaldur Anton Martšenko.

Martšenko sõnul on probleem eriti aktuaalne just praegusel kõrge inflatsiooni ajal, kus hinnad muutuvad tihti. See tähendab, et kulutatakse veel rohkem paberit ja aega, kuna silte tuleb tihemini välja vahetada. Tema sõnul tuleb inflatsiooni tõttu igal kauplejal ühes kuus hinnanguliselt 5000 hinnasilti välja vahetada.
 
Lisaks paberikulule on paberist hinnasiltidel kauplejale ka väga vahetu majanduslik mõju – sellele kulub töötajate aega. „Iga sildi vahetamiseks kulub poe töötajal hinnanguliselt 2 minutit. Näiteks kui poes on vaja igas kuus vahetada 1000 hinnasilti, kulub sellele ligikaudu 33 tundi töötaja aega, mille eest tuleb talle palka maksta,“ selgitas Martšenko.
 

Kõik tahavad olla keskkonnasäästlikud

 
Paberist hinnasiltide kasutamine on Martšenko sõnul seda arusaamatum, et paljud kaupmehed teevad suuri pingutusi, et enda keskkonnajalajälge vähendada ja erinevate materjalide kulu kokku hoida.
 
Näiteks liigutakse toodete pakendamisel aina enam paberkottide poole, poodidest on raske leida väikseid ühekordseks kasutamiseks mõeldud kilekotte ning iseteeninduskassat kasutades on klientidel võimalik pabertšekist loobuda. Samal ajal kulutatakse aga rohkelt paberit, et printida välja ühekordseid hinnasilte, mida tuleb tihtipeale välja vahetada.
 

Elektroonilised hinnasildid  

„Kõike seda arvesse võttes võiksid kauplejad üle minna elektrooniliste hinnasiltide peale, mis on paberist siltidega võrreldes keskkonnasäästlikumad, säästavad töötajate aega ning lisaks annavad need ka lisavõimalusi kaupmeestele enda poekogemuse arendamiseks,“ rääkis Martšenko.
 

Esiteks tuleb Martšenko sõnul vaadata keskkonnasäästu poolt. Kuna silt on elektrooniline, ehk lihtsa elektroonilise ekraaniga pisike kuvar, siis ei pea sellel info kuvamiseks kasutama mitte ühtegi lehte paberit. Teiseks ajasääst. Kuna hinnasilte saab kontrollida kesksest süsteemist, saab need seadistada distantsilt ning poe töötajad ei pea siltide manuaalsele vahetamisele enda aega kulutama. Kolmandaks loovad elektroonilised hinnasildid head võimalused erinevate pakkumiste ja soodustuste kuvamiseks. Näiteks kui toode on allahinnatud, saab sellele määrata madalama hinna kindlaks ajaperioodiks.
 
Nii saab vältida ka olukordi, kus inimliku eksituse tõttu on sildile jäänud vana hind ning poe töötaja peab pahasele kliendile kassas selgitama, miks ta peab mõne toote eest arvatust hoopis rohkem maksma.

„Õnneks tuleb tõdeda, et poed üle Euroopa võtavad elektroonilisi hinnasilte aina rohkem kasutusele. Näiteks Norras on hinnanguliselt 70 protsenti poes olevatest hinnasiltidest elektroonilised ning globaalselt on juba täna kasutusel umbes 700 miljonit elektroonilist hinnasilti, kuid nõudlus nende järele kasvab ja lähiaastatel eeldame selle numbri suurenemist lausa 10 miljardini,“ ütles Martšenko.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta