Säästev on selline jaekaubandus, mis arvestab keskkonnaga oma igapäevases tegutsemises. Et tegutsemine oleks tõhusam on karmistatud seaduseid, loodud erinevaid standardeid (OHSAS, EMAS, ISO, GRI, FSC) ja arendatud tootemärgiseid (õiglane kaubandus ehk Fairtrade, ökomärgised).

Jaekaubanduse säästvamaks muutmine on oluline, sest toodete elutsüklid ei koosne tänapäeval vaid tootmisest ja tarbimisest. Kaubandusel on elutsüklis järjest tähtsam roll. Säästvalt toimivas jaekaubandusettevõttes on ka tarbijatel kergem teha paremaid otsuseid.

Kuigi jaekaubandusettevõte ise ei tooda ega ei tarbi, vaid ainult vahendab, on tema sotsiaalsed ja keskkonnaalased mõjud siiski märkimisväärsed. Valdav osa inimesi sooritab oma igapäevased ostud just kaubanduskeskustes. Säästva jaekaubanduse eesmärk on negatiivsete mõjude vähendamine ning keskkonnahoidlike ja eetiliste toodete vahendamine ning tutvustamine.

Mida saab jaekaubandusettevõte ise ära teha?

Ei tasu unustada, et ka säästev jaekaubandusettevõte on äriline ettevõte ning tema eesmärk on toota kasumit. Jaeettevõtted tegutsevad suure konkurentsi tingimustes ja nad on seotud keeruliste tarneahelatega. Nii peabki kaupmees leidma kompromissi säästva toimimise ja jätkusuutlikkuse vahel.

Kuna jätkusuutlikkus näeb ette mõtlematute kulude vältimist, siis on loogiline, et ettevõte peab suurendama toimimise efektiivsust. Energiasäästu saavutatakse säästlikuma valgustuse, sobivalt valitud külmikute ja mõistliku kütmise ning soojustamise teel. Paraja kokkuhoiu võivad tuua ka säästvalt lahendatud reklaamikampaaniad, jäätmekoguste vähendamine ja kasvõi hinnasiltidele ning tšekipaberitele sobivamate mõõtude leidmine.

Ka logistika toimimine tasub üle vaadata, sest mõistlik ressursikasutus säästab nii aega, raha kui ka keskkonda. Tuleb leida optimaalne vahekord tellitud kauba koguse (et ei peaks palju ära viskama), transpordihinna (lisaks hinnale tuleb arvestada ka transpordiettevõtte suutlikkusega tähtaegadest kinni pidada), kvaliteedi (kas jaefirma saab pakkuda klientidele stabiilset kvaliteeti), päritolumaa (sageli ei suuda kohalikud väiketootjad pakkuda jaekettidele vajalikku stabiilset kauba kogust ning ühtlast kvaliteeti) ja hinnakujunduse vahel (millist hinnalisa on tarbija nõus maksma ja millised on kauba tellimise tingimused).

Kuna jaekaubanduse tegevuse suurimaks määrajaks on tarbijate rahakott, siis peab kaupmees oma kliente tundma, nendega arvestama ja vajadusel neid ka harima. Teadagi ei ole hind ainus kriteerium, mis inimestele oluline on. Paljud teevad ostusid hoopis tervislikkuse, keskkonnamõju või sotsiaalse sõnumi baasil. Tarbijate vajaduste paremaks mõistmiseks on kaubandusettevõtetel kasulik teha koostööd keskkonnaorganisatsioonidega, tarbijakaitsega, sotsiaalsete ettevõtetega ja heategevusorganisatsioonidega.

Ettevõte saab ka tarbijaid säästvama eluviisi osas mõjutada, kui panustab keskkonnasäästlikele või õiglase kaubanduse toodetele. Taoline panustamine tõstab kaubandusettevõtte mainet. Tarbijatele oleks värskendav vahelduseks tavapärastele kampaaniatele näha näiteks eraldi mahe- või õiglase kaubanduse toodetele suunatud kampaaniat.

Jaekaubandusketid saavad astuda suure sammu säästlikuma toimimise suunas, kui panustavad näiteks ketipõhistesse öko- ja mahetoodete sarjadesse. Nii oleks ka tarbijatel kergem keskkonnasõbralikke valikuid teha.

Säästev jaekaubandus hõlmab ka inimeste väärtustamist. Et kliendid tahaksid kaubandusasutusse tagasi tulla ja töötajad tahaksid seal töötada (mitte ei oleks sunnitud töötama), tuleb ettevõttel panustada mõlema poole tingimuste parandamisse. Õiglane palk ning normaalsed töötingimused töötajatele on sama olulised säästva ettevõtte toimimiseks, kui seda on läbimõeldud kaubavalik. Näiteks koristades kaubanduskeskust keskkonnasõbralike koristusvahenditega, saab ettevõte säästa nii loodust kui ka töötajaid.  

Kuna kaubanduskeskused on linnades võtmas üle ajaviiteasutuste rolli, siis võib neid vabalt nimetada kogukondlikeks keskusteks. Suured kaubanduskeskused saavad säästvat suhtumist esitada ka lisaväärtusena. Näiteks kui keskuse söögikoht pakuks vaid mahetoiduainetest sööki, oleks see omaette põhjus keskuse külastamiseks.

Säästva jaekaubanduse põhimõtete rakendamine aitab ettevõtetel olla valmis keskkonnaalase seadusandluse karmistumiseks. Olles tegudes seadustest heas mõttes sammukese eespool, saab tegutseda otstarbekamalt, vältides hilisemaid kulukaid investeeringud, et taas seaduse normide vastata.

Mõned nipid kaubandusettevõtetele säästvamaks toimimiseks

·       Kauplused võiksid jagada ostude vedamiseks tühje pappkarpe. Kaubandusettevõtetel tekib ka kõige parema majandamise juures alati mingi kogus pappkarpe. Miks mitte anda tervemad ja vastupidavamad karbid tarbijatele kasutusse? Nii saaksid paljud autodega tulijad jätta kilekotid ostmata.

·       Suured kaubandusketid võiksid teha oma poodide vahel võistluse, kes tellib toidukaupu kõige otstarbekamalt. Nii satuks kindlasti vähem toitu prügikastidesse ja ettevõtte kasum oleks suurem.

·       Jaeettevõtted peaksid loobuma rämpsposti saatmisest. Parem on koostada korralik klintide andmebaas, anda püsiklientidele kliendikaardid ja saata reklaamposti vaid soovijatele. Klientidel tasub lasta valida, kas nad tahavad pakkumisi paberkandjatel või elektrooniliselt.

·       Jaeettevõtted peaksid panema kauplustesse välja E-ainete spikrid, kus räägitakse lühidalt lahti ka E-ainete mõjud. Kliendid on kindlasti väga tänulikud, kui nad saavad ostusid julgema südamega teha. Võib olla kindel, et üsna kiiresti hakkavad kliendid eelistama tervise- ja keskkonnasõbralikumaid tooteid.

·       Jaeettevõtted peaksid panema kauplustesse välja ka tootemärgiste spikrid. Klientidel oleks palju lihtsam, kui nad saaksid kahtluse korral oma teadmisi kontrollida.

·       Kauplused võiksid lisada oma tootevalikusse vähemalt üks mahe- või ökotoode iga tootegrupi kohta. Praegu on paljudes kaubanduskeskustes olukord, kus näiteks mahedalt kasvatatud kohvi saab osta, aga leiba, kartulit ja jahu ei saa.

·       Lettide kõrvale maiustuste riiulile tasub lisada ka mahemaiustusi. Kui mahetoit on peidetud kõige kaugematesse poesoppidesse kõige siis loomulikult seda ei osteta.

·       Kosmeetikaletis tuleks ära märkida tooted, mis on ilma loomkatseteta valminud. Vägivallatus loomade suhtes on muutumas järjest olulisemaks.

·       Eakatele, rasedatele ja sülelastega vanematele võiks olla paremad tingimused. Suurtes kaubanduskeskustes võiks vähemalt ühe kassa juures olla pingirida või käetugi, et eakatel ja rasedatel oleks võimalus vajadusel hetkeks istuda või toetada. Kaubanduskeskuste imetustoad võiksid paikneda mujal kui invaliididele mõeldud vetsudes. WC-d on sageli räpased ning noortel emadel ei ole kuigi mugav, kui ainuke võimalus imetamiseks on WC-potil istudes. Ka lapse mähkmeid ei taha keegi vahetada mähkimislaual, mille puhtus jätab soovida. Säästmine on ka kliendi säästmine!

·       Kassade juures võiksid tšekkide jaoks olla eraldi paberiprügikastid või tuleks kasutada kitsa viskamisavaga prügikaste. Kahjuks visatakse paljudes kauplustes kassade prügikastidesse ka jäätisepabereid ja poolikuid joogipudeleid, mis määrivad paberit ja ei lase seda taaskasutusse suunata.

·       Kauplused võiksid tootjatele ning maaletoojatele teada anda, et nad eelistavad oma tootevalikus näha mõõdukalt pakendatud ja asovärvideta tooteid. Näiteks munad ei pea olema kahe erineva pakendi sees ja hambapasta ei pea olema karbis. Hea mainega kaubandusettevõte ei tohiks müüa toitu, mis võib kahjustada tõsiselt laste tervist, nagu seda asovärvid toiduainetes teha võivad. Nimetatud otsusest tasuks kindlasti teavitada ka tarbijaid.

·       Kauplused võiksid aidata klientidel jäätmeid sorteerida. Poodide lähedusse on mõttekas paigaldada konteinerid sorteeritud jäätmetele (paber, klaas, pakendid, tetra, patareid). See annab klientidele lisapõhjuse poe lähiümbruses viibimiseks. Mugavusest tehakse tihti ka ostud samas kohas ära. Seega kasu on kahepoolne.

·       Tasub märgata ka ratastega sõitvaid kliente ning anda klientidele teada, kui rattaid on võimalik kuskile turvaliselt parkida.

·       Kindlasti tasub säästvatest põhimõtetest teavitada ka ostjaid. Sellest tasub kirjutada ettevõtte kodulehel, infot on mõtet levitada reklaamides ja kõige tähtsam on järgida seatud plaane.

____________________________

Loe lisa:
* Roheline24.ee - Säästev jaekaubandus

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta