24.märtsil 2009.aastal korraldas Eesti Roheline Liikumine Tallinnas säästva jaekaubanduse seminari. Seminaril esines ka Jouko Kuisma Soome juhtivast jae- ja hulgikaubandusettevõtete kontsernist Kesko OY. Bioneer küsis Jouko Kuismalt mõned küsimused.

Kesko OY on juba pikka aega toiminud säästva jaekaubanduse põhimõtteid järgides. Millal Kesko alustas säästva jaekaubanduse kontseptsiooni väljatöötamisega?

Me alustasime juba 20 aastat tagasi ja oleme just seetõttu nii kaugele jõudnud. Sellegipoolest on veel palju tööd teha. Kui me alustasime meie tootjate sotsiaalauditiga riskimaades ja kui meie tegevdirektor avalikustas meie poliitika, siis ta ütles kohe, et taoliste põhimõtete juurdumine ühiskonnas võtab aega terve generatsiooni jagu. 1-2 aastaga sellised protsessid ei jõua toimuda.

Kuidas kliendid reageerisid, kui otsustasite hakata säästva jaekaubanduse põhimõtteid eelistama? Kas nimetatud otsuse tegemise oli raske?

Kui ettevõtted käituvad keskkonnahoidlikult, siis nad säästavad oma raha ja see peaks motiveerima ka neid firmasid, kes veel vastavalt ei käitu.

Me jälgime regulaarselt klientide hinnanguid arvamusuuringute abil. Siiani on tarbijad meie tegutsemisega väga rahul olnud. Ainult positiivset tagasisidet on tulnud.

Kesko probleemiks on pigem tarbijate väljakujunenud eelistused. Soomes on esimesel kohal S-ryhma ja Kesko kõige vastutustundlikuma jaeketina hoiab enda käes teist kohta. S-ryhma kliendid ütlevad, et S-ryhma on kõige vastutustundlikum jaekaubanduse kett, Kesko kliendid ütlevad meie kohta sama. Mõnikord ma teen nalja, et peaksime reklaamima S-ryhma kliendilehes Kesko tegemisi, sest muidu ei jõua info teiste klientideni.

Milline on Kesko tulevikueesmärk? Kuidas hindate hetkeolukorda?

Vaadates majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid vastutusvaldkondi, on majanduslik vastutus kontrolli all. Üks teema, mis on globaalsel tasandil oluline, on altkäemaks ja korruptsioon, mis peavad olema 100% selged ja lahendatud. Kesko on selles valdkonnas heas mõttes edukas.

Samuti on meil keskkondliku vastutuse vallas olemas kõik indikaatorid, mis on vajalikud. Edaspidi jääb meil üle neid vaid arendada.

Hetkel on jäätmete taaskasutamine on 90% lähedal. Energiat tuleks veel säästa, mis tähendaks tulevikus veelgi väiksemat kogust õhkupaisatavaid emissioone. Transport toimib Keskos üsna tõhusalt. Energia ja keskkonna valdkondades on sooritus üsna tipus - seda näeb ka Dow Jones analüüsides. Ka töötajate rahulolu on hea ja kõik vajalikud indikaatorid on järgitud.

Mida peaks tegema, et eetilisus ja keskkonnahoidlikkus mõtteviisidena leviksid?

Kui Kesko alustas, korraldati arvamusküsitlus ettevõttes. 90ndatel olid veel paljud nende teemade vastu. Võib-olla peaks keegi ka siin sellise uuringu läbi viima ning tutvuma ettevõtete valmisolekuga parendamaks nende vastutustundlikkust. Soomes tegeleb sellega Soome Keskne Kommertskoda.

Ma arvan ka, et teatud meedia peaks teema üles võtma ning sundima ettevõtteid vastama küsimustele. Kui küsida ettevõtetelt raskeid küsimusi, võivad nad hakata mõtlema, mida nad peaksid tulevikus tegema keskkonna ja eetilisuse valdkondades.

Muidugi on julm minna läbi poliitikute, kuid mingil määral peab ka seda tegema. Mõned poliitikud peaksid olema üsna aktiivsed ja aitama ettevõtetel jõuda rahvusvahelise koostööni. Eesti on väike riik ja EL liige, seega peaks aktiivselt osalema igal pool, leidma võrgustikke enama info ja motivatsiooni saamiseks.

Kuidas saaksid tarbijad mõjutada jaemüügikette säästvama arengu suunas?

Muidugi algab kõik keskmisest enam teadvatest inimestest ehk aktiivsetest tarbijatest, kes saavad alustada küsimuste esitamisega poodides, diskussioonidega internetis ja oskavad kirjutada ka arvamusartikleid. Aga üksik tarbija on nõrk. Vaja on koostööd.

_______________________________________
Loe lisa: http://www.kesko.fi

Keskol on tütarettevõtted ka Eestis.

Kesko kontserni kuuluvad näiteks K-citymarket, K-supermarket, K-market, K-extra, Anttila, Sotka, Asko, Rautakesko, Konekesko, ja Kesko Agro.

Sarnased artiklid