1. novembrist hakkas kehtima uus korrastatud kiirgusseadus, mille sisu jääb kehtiva seadusega võrreldes valdavalt samaks, kuid lihtsustub näiteks väikese ohuga kiirgustegevusteks loa saamine.

Seni on Eestis erineva ohu astmega kiirgustegevuslubasid menetletud samadel alustel, küll aga on valdav enamus välja antud kiirgustegevuslubadest antud just väikese ohuga tegevustele, nagu näiteks hambaröntgenseadmete kasutamiseks. Nüüdsest saab selliste seadmete kasutamiseks anda tähtajatu kiirgustegevusloa, mis vähendab nii loa taotlejate kui ka kiirgusspetsialistide koormust ning viimased saavad rohkem keskenduda suure ja mõõduka ohuga kiirgustegevusele.

Tähtajatu loa andmise järel jätkub kontroll ka väikese ohuga tegevuste üle, mistõttu kiirgusoht tavalisele inimesele ei suurene.

Uue seadusega korrastatakse ka radioaktiivsete jäätmete valdkonda. Näiteks loodusliku radioaktiivse materjali (NORM) osas saab edaspidi eristada jääki, mida on võimalik ümber töödelda, jäätmetest, mille edasist kasutamist ette näha ei ole. Samuti kaotatakse niisuguste radioaktiivsete jäätmetele kehtinud erisus. Seni oli lubatud NORM jäätmete hoidmine nende tekkekohas, kuid edaspidi tuleb need viie aasta jooksul üle anda jäätmehoidlasse.

Muudatused peaks motiveerima ettevõtteid NORM materjali käitlemist paremini läbi mõtlema, sest nende ladustamine jäätmena on üldiselt oluliselt kulukam, kui jäägi taaskasutamine. Uue seadusega määratakse radioaktiivsete jäätmete vahe- ja lõppladustamise korraldajaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Lisaks täpsustatakse eelnõuga ametiasutuste tegevust kiirgusõnnetusest põhjustatud olukorras. Operatiivselt reageerib niisugusele õnnetusele Päästeamet, Keskkonnaameti ülesanneteks on radioaktiivse aine leviku ja saadava kiirituse hindamine, mõõtmiste ning kiirgusseire teostamine ja dokumenteerimine. Radioaktiivselt saastunud materjalid peab eemaldama riiklik radioaktiivsete jäätmete käitleja.

 

Sarnased artiklid