Augustis tutvustas Terve Eesti SA avalikkusele oma uut juhti Keit Fomotškinit, kes võttis HIV teemade eestvedamise üle lapsepuhkusele suundunud seniselt juhilt Mairi Jüriskalt. Kes Keit on? Teeme temaga tutvust!

Kuidas sa Terve Eesti SA juurde jõudsid?

Kui pisut kaugemalt alustada, siis kõigepealt paelus mind sotsiaalne ettevõtlus. Kurioossel kombel juhtus see ühel sõprade üritusel, kus Terve Eesti SA senine tegevjuht Mairi sellest rääkis. Tundsin kohe, et sotsiaalne ettevõtlus võiks mulle sobida ja uurisin iseseisvalt, mida see endast kujutab. Ärilise tegevuse sidumine ühiskondliku eesmärgiga on just mulle sobiv lähenemisviis.

Aasta tagasi otsis Terve Eesti SA kommunikatsioonijuhti ja mõtlesin juba siis kandideerimisele. Siiski tundus, et see töö pole päris minu jaoks. Mõte enese sidumisest Terve Eestiga oli aga peas kindla koha võtnud. Kui suve hakul avanes võimalus kandideerida tegevjuhi kohale, teadsin kohe, et see on minu võimalus ja haarasin sellest kinni. Pingeline konkurss ja kõige krooniks saavutatud nõukogu usaldus on mulle suur tunnustus.

Eks teekond Terve Eesti juurde on seotud ka minu haridustaustaga. Olen lõpetanud Tartu Ülikooli haridusteaduste eriala ning kaitsnud lõputöö teemaga ”Seksuaalhariduse teemad ja sooline diskursus põhikooli II ja III kooliastme inimeseõpetuse õpikutes 2008/2009 õppeaastal“. Hetkel jätkan õpinguid ning ka minu magistritöö saab olema seksuaalhariduse valdkonnast. Leian, et tegemist on üliolulise teemaga ning tahan anda oma panuse selleks, et Eesti tavaelanikkond oleks teadlikum kõigist ohtudest, käituks seksuaalsuhetes turvalisemalt ning HI-viirusesse nakatanute arv jätkaks jõudsalt langustrendi.

Kindlasti on minu jaoks olulised ka väärtused, mida Terve Eesti Sihtasutus kannab. Julgus välja öelda ja rääkida teemadel, mis pole just igapäevased ja mugavad, kuid on väga olulised. Usk, et on olemas lahendused ja täielik valmisolek nende elluviimise nimel töötama. Avatus, proaktiivne tegutsemine, hooliv suhtumine, positiivsus, vastutustundlikkus, professionaalne tegutsemine. Kõik see on mullegi omane.

Mis plaanid sul Terve Eesti SA ja koalitsiooniga „Ettevõtted HIV vastu“ tulevikuks on?

Terve Eesti on teinud nelja tegutsemisaasta jooksul läbi suure arengu ja on oma olemuselt selles valdkonnas ainulaadne. Meil on olemas suurepärane potentsiaal jõuda just selle sihtgrupini tööealisest elanikkonnast, keda HIV / AIDS oluliselt ohustab. See on üle kolmekümneaastased inimesed. Kindlasti peame jätkama tööd selle nimel, et me jõuaksime oma koolitustega veel suurema arvu inimesteni.

Teiseks tahan anda oma panuse selleks, et koalitsioon ”Ettevõtted HIV vastu” laieneks. Tänase seisuga on meil koalitsioonis 12 ettevõtet ja läbi selle on HIV vastasesse ennetustöösse kaasatud rohkem kui 6000 inimest. Töötan selle nimel, et aasta lõpuks oleks koalitsioonis vähemalt 20 ettevõtet ning pikemas perspektiivis jätkaksime hoogsalt laienemist. Mida rohkem ettevõtjaid näitab eeskuju ja annab oma panuse HIV-alasesse ennetustöösse, seda suurema arvu inimesteni jõuame ja seda kõlavam on meie hääl, et jõuda kuuldavamalt otsusetegijateni ühiskonnas.

Kindlasti soovin läbi Terve Eesti anda panuse HIV / AIDSi valdkonnas tegutsevate organisatsioonide jõupingutustele selleks, et ühiskonnaks väheneks tõrjutus ja diskrimineerimine ning kasvaks julgus end testida ja testimise võimalus muutuks kättesaadavamaks.

Selleks on tarvis teha rohkem eestkostetööd ka riigis otsustavate institutsioonide ja erakondade suunal. Usun, et minu varasem kogemus avalikust sektorist ja olemas olev võrgustik annavad mulle selleks hea võimaluse.

Viimaseks. Usun, et Terve Eesti on võimeline tekkinud võrgustiku ja kompetentsi läbi laiendama oma tegevust veel vähemalt ühe terviseedendusliku teema osas. Olgu see siis alkohol, vaimne tervis, uimastid vms. Oleme juba ühe korra näidanud, et julge pealehakkamine, professionaalne meeskond ja usk lahendustesse viivad sihile. Koostöös avatud ja sotsiaalselt mõtlevate tööandjatega on võimalik jõuda oluliste teemadega tuhandete Eesti inimesteni. See on meie unikaalne võimalus ja julgen öelda, et lausa kohustus.

Kuidas sisustad oma elu väljaspool tööaega?

Juba lapsepõlvest saati on minu suur armastus muusika ja kõik selle maailmaga seonduv. Meenutan aeg-ajalt kuidas põhikoolis põlvede värisedes laval laulsin ja ikka tõsiselt pabistasin, kui pidin esinema. Nüüdseks ei oska ma seda hirmu enam uneski näha. Lava on just minu koht. Seetõttu mind ka palju laval näeb. Hetkel tegelen koorilauluga E Stuudio Kammerkooris ning laulan solistina ansamblis Weekend. Mõlemad täiendavad üksteist suurepäraselt ja annavad paraja annuse energiat ning positiivseid emotsioone. Ka pillimäng pole mulle võõras. Olen lõpetanud Võru Muusikakooli Eesti rahvuspilli kandle erialal ning viimastel aastatel võib mind üsna tihti näha kitarri mängimas.

Lisaks muusikale paelub mind ka rahvatants. Olen rahvatantsuga tegelenud viimased 9 aastat. Algselt Võru Kesklinna Gümnaasiumi noorterühmas Siisik, alates käesoleva aasta algusest aga Tallinna Tantsuakadeemia rahvatantsurühmast Uppsar.

Ka sport on mulle südamelähedane. Olen alati olnud seda meelt, et terves kehas on terve vaim. Läbi spordi on võimalik saada tubli annus igapäevaseks toimetamiseks vajalikku adrenaliini ning hoida end vormis ja läbi selle ka tervena. Viimastel aastatel kuuluvad minu lemmikute hulka võrk- ja korvpall ning lauatennis.

Lisaks meelelahutuslikule poolele tegutsen aktiivselt kodukandis, Haanjamaal, et sealne elukeskkond areneks. Olen alates 2005. aastast Haanja vallavolikogu liige ning hetkel tegutsen lisaks volikogu liikmele ka alatise haridus- ja kultuurikomisjoni esimehena.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta