Bioneeri kaasautor Taanis, Kerli Kant Hvass kirjutab seekord keskkonnasõbralikust kultuurist Roskilde festivali näitel. Roskilde teema on eriti aktuaalne, kuna festival toimub sellel nädalavahetusel.

Biokütuste, taastuvenergia, mahetoidu ja muu olulise kõrval on ökoteemad jõudnud kultuuriringkondadesse. Tegelikult on kultuuriinimesed alati olnud looduslähedasemad, vahe varasemaga on vaid selles, et nüüd on kliimasoojenemise valguses sellest teemast ja tegemistest kõvema häälega rääkima hakatud. 

Kas raamatute trükkimine vanapaberile ja säästlikkust propageerivate rokk-kontsertide korraldamine ning CO₂ emissioonivaba kontsertturneede ja plaatide väljaandmine aitab päästa kliimasoojenemist? Nii vähemalt arvavad paljud muusikud ja kulutuuriinimesed üle maailma, korraldades kontserte ja andes välja raamatuid ja plaate võimalikult väikse keskkonnamõjuga aga suure keskkonnasõnumiga. Näiteks propageeritakse ühistranspordiga kontserdile tulemist, kasutatakse kontsertidel ja festivalidel biolagunevaid joogitopse, disainitakse bändide ja festivalide särgid õiglase kaubanduse sertifitseeritud ja ökopuuvillast kangast. Võimalusi on palju. Aastaid on näiteks Coldplay sõna võtnud õiglase kaubanduse teemadel; Foo Fighters, Rolling Stones, Coldplay, Pink Floyd ja Radiohead on püüdnud vähendada oma plaatide väljaandmise, tootmise ja levitamisega kaasnevat CO₂  emissiooni puude istutamisega. 2003. aastal oli Rolling Stones üks esimesi, kes korraldas CO₂ emissioonivaba turnee, istutades kompensatsiooniks tuhandeid puid Inglismaal asuvale saarele nimega Sky.

Ühe sellise keskkonnahoiu ja säästva arengu alast sõnumit kandva näitena võib tuua ka Euroopa suurimate muusikafestivalide hulka kuuluva Roskilde festivali Taanis, mis sel aastal toimub 3.-6. juulini. Taanis on keskkonnateemad ja kliimadebatt saanud osaks argipäevast, alates kliimaministri Connie Hedegaardi aktiivse kliimateemalise blogiga ning lõpetades ökojuuksuritega. Millega siis püüab Roskile Festival anda oma panust kliimadebatti ja säästvasse arengusse? 

Roskilde festival sai alguse 1971. aastal ning alates 1972. aastast on festivali korraldamise taga olnud MTÜ Roskilde Fond, kes suunab igal aastal osa festivali tulust heategevuseks. 1994. aastal töötas Roskilde festival välja oma keskkonnapoliitika ning viis läbi esimese keskkonnamõjude analüüsi. Keskkonnapoliitika põhirõhk on ressursside efektiivsel kasutamisel, keskkonnasõbralike ja tervislike toodete propageerimisel, prügi vähendamisel ja sorteerimisel ning festivali külaliste tervise, turvalisuse ja heaolu tagamisel. Läbi aastate on nendele valdkondadele rõhku pandud ning püütud erinevaid lahendusi leida ja läbi on viidud iga-aastane keskkonnaanalüüs.

Festivali külastajate arv on võrdne Taani suuruselt viienda linnaga ning seetõttu on festivalil tekkiv prügi ja selle kogus üks valupunkte. Tänaseks sorteeritakse festivali prügi 13 erinevas kategoorias, seda nii kohaliku omavalitsuse kui vabatahtlike abiga. Ühe kategooriana sorteeritakse näiteks toidujäätmeid, mida tekib nädala jooksul suurel hulgal ning mis suunatakse edasi energia tootmiseks ja kompostmullaks. Joogitaara (topsid, õllepurgid jms.) kokkukogumiseks on alates 1994. aastast sisseviidud pandisüsteem, mida aastate jooksul on arendatud ning mis on niivõrd efektiivseks osutunud, et 97%  plasttopsidest jõuab pandisüsteemiga tagasi. Iga-aastane suur prügiartikkel on olnud ka festivali lõppedes maha jäetud telgid, magamiskotid ja madratsid, mida saab aga peale festivali taaskasutusse suunata, mis omakorda annetatakse abivajajatele.

Alates 2002. aastast on festival teinud tihedat koostööd Taani Kirikuabi Organisatsiooniga (Dan Church Aid), kelle üheks suunaks suurte arenguabiprogrammide kõrval on propageerida ka taaskasutust ja õiglast kaubandust. Viimastel aastatel on eriline tähelepanu olnud näiteks õiglase kaubanduse toetamisel. 2007. aastal annetati ligi 6 miljonit EEK-i Max Havelaari Fondile toetamaks rõivatootmist õiglase kaubanduse sertifitseeritud puuvillast, mille ühe tulemusena sai teoks noortele loodud rõivakollektsioon SKIFT, mida sel aastal on võimalik osta Odeon lava lähedusest.

Sel aastal on festivali humanitaarteemaks õiglane kaubandus läbi kampaania Fair Phone-Fair Future. Koostöös Dan Church Aid ja DanWatch* organisatsioonidega pööratakse tähelepanu elektroonikatööstustele ja Kongo Vabariigile, kes on maailma üks suurimaid koobalti eksportijaid. Projektiga püütakse avaldada survet koobalti õiglase kaubanduse sertifitseerimiseks, mis tagaks koobaltitööstuse töölistele õiglase tasu ning aitaks arendada kohalikku elukeskkonda Kongos.

Õiglane kaubandus on aastaid olnud Roskilde festivalil au sees ning õiglase kaubanduse teed ja kohvi on pakutud ka varasematel aastatel. Sel aastal on mindud samm edasi ning lisaks kuumadele jookidele pakutakse unikaalset Roskilde festivali õiglase kaubanduse valget ja punast veini, samuti puuvilju, mahlasid, kakaod ja šokolaadi. Lisaks on kõik ametlikud festivali särgid toodetud õiglase kaubanduse sertifitseeritud puuvillast. Järgmisel aastal, mil toimub ülemaailmne kliimakonverents Kopenhaagenis, on ka festivali põhirõhk CO₂ vähendamisel. Algust tehakse juba sel aastal säästupirnide ja alternatiivenergia (päikeseenergia) rakendamisega.

Lugedes üles sellise suure muusikafestivali säästvat arengut ja tarbimist toetavad tegemised ja panused õiglasema äri edendamisel teeb lisaks heade ja tuntud muusikute kõrval festivalile kahtlemata head reklaami. Kriitilisema pilguga asjale vaadates võib mõelda, et kas tegelikult ka need püüdlused positiivset tulemust annavad või on tegemist järjekordse rohepesuga ja motivatsiooniga olla kliimapaadis, kus kõik asjalikud tegijad  on oma koha võtnud ja kliimateemadel arutavad ja panustada püüavad. Paljude festivalikülastajateni see info tegelikult jõuab ja neid oma igapäevastest tarbimisharjumustes mõjutab?  Fakt on see, et aastatega suureneb festivali külastajate arv ja tarbimine, sealt omakorda ka prügi ja ressursside kasutamine ja lõppkokkuvõttes ka CO₂ emissioon.

Kliimamuutustele vaevalt et need püüdlused kõvasti kaasa aitavad, samas on positiivne, et selline suurüritus püüab toimetada vastutustundlikult ja tegeleb oma ökoloogilise jalajälje vähendamisega ning pöörab tähelepanu teemadele, mis aitavad parandada vaesusprobleeme maailmas. Sihtgrupp, selle vanus ja suurus on kahtlemata õiged – suured muutused toimuvad generatsioonidega.

Artiklis kasutatud faktid pärinevad Roskilde Festivali kodulehelt.

* DanWatch on Taani sõltumatu organisatsioon, kes on suurkorporatsioonidele valvekoeraks ning püüab läbi erinevate uurimisprojektide ja dialoogi avaldada survet ettevõtetele sotsiaalse vastutuse ja eetilise äri teemadel. DanWatchi ja Roskilde Fondi koostöös läbi viidud hiljutise raportiga elektroonikatööstuse teemal saab tutvuda siin:

http://www.danwatch.dk/images/rapport_version_1.1.pdf

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta