Bioneeri portaali Taani korrespondent Kerli Kant Hvass arutleb second hand butiikide leviku üle maailmas.

Tänapäeval ei vaidle enam keegi vastu, et vähemalt kapitalistlikes lääne ühiskondades ollakse asjadesse uppumas. Kui varem tulid moetöösturid välja igaks aastaajaks uue kollektsiooniga, siis nüüd juhtub see juba paarinädalaste intervallidena. Küsimus on vaid rahas ja ajas, et leida oma maitsele ja rahakotile just see kõige sobivam. 

Asjad ringlusesse!

Vaadates ringi nii meil kui ka mujal ja lugedes erinevat kirjandust, ei saa me enam üle ega ümber säästva tarbimise ja taaskasutuse teemast. Ökotooted ja second hand rõivapoed on asunud võrdväärsele positsioonile tuntud brändide ja tavakauplustega. Paljudes maailma suurlinnades on second hand poodidest, ehk meie rahvakeeli kaltsukatest, saanud omamoodi väike tööstusharu ning paljudele inimestele on seal ostude sooritamine saanud osaks nende elustiilist. Kui varem seostati second hand poode tihti abiorganisatsioonide koguperepoodidega, mis on paljuski suunatud vaesemale ühiskonnakihile, siis tänaseks on second hand kaubandus arenenud ning on tekkinud huvitavaid, stiilseid ning tavakauplustega konkureerivaid ostukohti.

Tegelikult ei ole kasutatud asjade ost-müük mingi uus nähtus ja tegemist on väga vana ärimudeliga. Arvatakse et esimene kasutatud rõivaste tehing leidis aset juba koopaajal ning näiteid võib tuua ka erinevatest kuninglikest õukondadest, kus rikaste kangaid, ehteid ja rõivaid müüdi edasi väiksema sissetulekuga ühiskonna kihtidele.

Uuringud näitavad, et arenenud lääne ühiskondades, kus inimesi saadab kõikjal turundus ja reklaam, ostavad naised aastas ligikaudu 14 eset, mida nad kunagi ei kanna ning mille tulemusena tekib riidekappidesse tarbetuid esemeid. Loomulikult saab ülearuse riidetüki alati edasi anda sõbrannale või tuttavale, kuid ajapikku koguneb neid kapinurka tahes tahtmata. Selline olukord loob hea pinnase taaskasutuse printsiibil toimivatele kauplustele. Tähtis on, et korralikke asju ei visataks niisama ära, vaid et need jääksid ringlusesse ja leiaksid endale uue omaniku. Mõni teine võib sinu kappi seismajäänud kampsuni või püksipaari üle väga suurt rõõmu tunda.

Second-hand butiik „Cris Consignment“ San Franciscos
Pildil: Second-hand butiik „Cris Consignment“ San Franciscos (autori foto)


Second hand butiikide populaarsus maailmas

Second hand butiikide populaarsuse kasvule on kaasa aidanud ka kuulsuste huvi taaskasutuse vastu. Näiteks on Kate Moss, Chloe Sevigny ja mitmed teised ametlikult väljendanud oma kirge kasutatud rõivaste vastu, mis omakorda on second hand buumile kaasa aidanud.

Lisaks koguperepoodidele on Humana näiteks avanud Vintage poed Barcelonas, Viinis, Stockholmis, Oslos, Berliinis ja Lissabonis, kus kaubavalik on omanäoline ja kordumatu. Ka on Kopenhaagenis olukorda viimasel ajal lausa buumiks kutsutud. Abiorganisatsioonide kasutatud rõivaste poodide kõrvale on tekkinud mitmeid stiilseid kasutatud rõivaste butiike nagu näiteks Muda Nasshi, FN92 Vintage, Glam.

Sama trendi võib märgata ka Ameerika ühes euroopalikumas ja hipilikumas linnas San Franciscos ja selle ümber olevates väikelinnades, kus leidub rohkesti taaskasutusele orienteeritud rõivapoode. On mittetulundus- ja heategevuspõhimõtetel (thrift stores) tegutsevad rõivapoed nagu Salvation Army ja Goodwill ning on kasumile orienteeritud (resale or consignment store)) komisjonikauplusi. Kõik nad erinevad kas oma stiili, teostuse või ettevõtlusvormi poolest. On poppe ja stiilseid butiigi tüüpi kauplusi ning on tolmulõhnaseid ja igava teostusega poode. Vastavalt kaupluse väljanägemisele on ka hinnaklass, sortiment ning klientuur erinev.

Kaupluse Sola Lucy omanik Lucy Ross
Pildil: Kaupluse Sola Lucy omanik Lucy Ross (autori  foto)

Sola Lucy – kauplus kui säästva tarbimise sõnumikandja

San Franciscost vaid 30 minuti kaugusel asuva Berkeley linna üks populaarseimaid second hand rõivapoode on Sola Lucy, mis on tegutsenud juba 14 aastat. Poe omanik on latiinoverd 37-aastane Lucy Ross, kes 1994. aastal peale ärijuhtimise diplomi omandamist käis läbi sõbrannade riidekapid ja korjas kokku kõik huvitava ja nägusa, mis sinna oli seisma jäänud pannes seega aluse butiigistiilis komisjonikauplusele. Toimib see klassikalise komisjonikaupluse põhimõttel: inimesed toovad oma riided (ka aksessuaarid, kotid, kingad jms.) müügiks, nendega tehakse kahekuuline leping ning kui kaup ära müüakse, saab klient müügihinnast 40% ja kauplus 60%. Kui kaup ära ei müü saab omanik selle tagasi või soovi korral saab annetada heategevuseks.

Lisaks äriajamisele on Lucy Ross võtnud endale ka õilsama eesmärgi. Nimelt klientide harimise säästva tarbimise põhimõtetest ja selle olulisusest. Kogu kaupluse kontseptsioon on üles ehitatud säästva tarbimise sõnumile ning kaupluse reklaamlauseks on Reuse, Reduce, Rechic. Näiteks on kõik pakkepaberid ning pakkekotid mitmekordselt kasutusel, mis omakorda on annetatud kaupluse klientide poolt. Samuti on kaupluses üleval säästva tarbimise põhimõtteid tutvustav info, jagatakse infomaterjale ning müüakse ka selleteemalisi filme.

Tänaseks on väikesel Sola Lucy butiigil ligikaudu 1000 püsiklienti, kes regulaarselt toovad müügiks oma asju ning kellest pea pooled kulutavad seal samas ära ka oma kaupade müügist saadud tulu, mitte ei torma kaubakeskustesse uusi asju soetama. Lucy sõnade kohaselt olid algusaastatel põhiklientuuriks hinnatundlikumad kliendid, viimastel aastatel on aga lisandunud palju ökomõtteviisiga inimesi kelle jaoks on seal ostude sooritamine võimalus omalt poolt panustada keskkonnahoidu. Lisaks tulevad kliendid sinna huvitava kauba ja isikliku teeninduse pärast ning aastate jooksul on kauplusest saanud populaarne ning meeldiva õhkkonnaga sotsiaalne kohtumispaik. Tuues kauplusesse erinevaid inimesi erinevatelt elualadelt annab see ideaalse võimaluse läbi ostude laiemalt levitada ka säästva tarbimise sõnumit - tarbides teadlikult ning säästvalt, saab olla ka moekas.

Tegelikult ei ole kasutatud riiete populaarsuse kasvus midagi imestada. Inimesed tarbivad aina rohkem ning kuhugile peavad ju need miljonid hiinas toodetud rõivad minema, samal ajal kui rohkelt loodus- ja inimvarasid ekspluateerides uusi peale toodetakse ning ostetakse.

Second hand Eestis

Eestis on kasutatud riiete poed läbi teinud huvitava arengu. Viimased 15 aastat on turud ja keldripoed, kus müüakse humanitaarabina Eestisse saadetud rõivaid väga odava raha eest, olnud paljudele madala sissetulekuga peredele peamiseks rõivaostukohaks. Nüüd on aga olukord muutumas ning lisaks keldripoodidele saab oste sooritada ka Humana ja  Uuskasutuskeskuse (UK) kauplustes, vaikselt populaarsust koguvatelt kirbuturgudelt ning juba on tekkimas ka esimesed komisjonikaupluse põhimõttel tegutsevad butiigid. See trend näitab, et ka Eestis on kasutatud riiete poed oma positsiooni muutmas. Nii Humana, UK poed kui kohalikud butiigid on erilised ka seepärast, et nad ei müü välismaalt sissetoodud kaupa vaid saadavad ringlusesse eestlaste endi kodudest pärit asjad, vähendades seeläbi meie prügimägede koormust. Erilisust lisab ka see, et neist poodidest võib tihti leida kohalike eesti disainerite loomingut.

Majanduskasvu aeglustumine paneb ehk inimesed mõtlema oma tarbimisharjumuste üle ning pead pöörama taaskasutust propageerivate poodide suunas eesmärgiga tarbida seda, mis on juba toodetud. Kokkuvõttes on oluline, et me ühel päeval ei upuks ära omaenda prügisse ning et ka meie lastelastel oleks koht kus porgandit kasvatada, ilma et mullast vaataks vastu akrüülkampsuni käisejupp.  


Loe lisaks riiete, lõngade ja kangaste kohta

Erinevad kangad ja materjalid

Hooldamine

Mõju keskkonnale, ühiskonnale ja tervisele

Taaskasutus ja jäätmed

Moetööstus

Kaubandus

Sarnased artiklid