Eesti Vabariigi 100 juubeliaastal on plaanis rajada üle Eesti 100 tamme tammikuid. Need on kas pargid, alleed või tammesalud, kus kasvabki sada tamme. Valitsuse infonõunik Riina Soobik selgitas Bioneerile ettevõtmise tagamaid.
- Elurikkus ja looduskaitse
- Küsis Janek Jõgisaar, toimetas Katrin Jõgisaar
- 8. oktoober 2013
Kuidas sündis „Eesti 100 tamme“ projekti idee ? Mida täpsemalt plaanitakse?
Idee rajada üle Eesti sajast tammest koosnevaid parke, sai alguse mõttetalgutel, mida peeti Eesti Vabariigi 100 aasta juubeli tähistamise ettevalmistuste algstaadiumis. Neile mõttetalgutele oli kaasatud paljude erinevate valdkondade spetsialiste ja asjatundjaid.
Selle esialgne idee on väga lihtne – igaüks võiks korjata tammetõru, kasvatada sellest kodus pisikese istiku ning tuua ta viie aasta pärast suuremasse parki, kus saab ühtekokku 100 tamme, Eesti Vabariigi 100 juubeli tähistamiseks.
Ideed arendades tekkis mõte, et neid tammikuid võiks olla ka rohkem, lausa igas maakonnas. Kuna Eesti Vabariigi 95. Sünnipäeva-aasta fookuses on lapsed ja noored, viis see ideeni kaasata tammede kasvatamisse koolilapsed. Nii sai paika üldine muster – igasse maakonda rajatakse vähemasti üks tammepark, -salu või puiestee, mis rajatakse kooliõpilaste ja kohaliku omavalitsuse koostöös.
Miks valiti just tammed? Miks mitte kadakad või kuused?
Tamm on ajalooliselt meie kultuuris olnud tugevuse ja igikestvuse sümboliks. Tammest on ehitatud laevu ning tammede kasvukohtades on olnud alati viljakas muld. Tamm on ka olnud meie folklooris üheks põliseks hiiepuuks ning võimsaid tammesid saab vaadata kui looduslikke maamärke, monumente.
Mis juhtub siis, kui see ettevõtmine ei leia järgijaid? Kas programm täidetakse ära igal juhul, ka siis kui rahvast piisavalt kaasa ei tule?
Jah, igast maakonnast on siiani andnud nõusoleku osalemiseks tõepoolest vähemasti üks omavalitsus ja kool.
Täpsemalt on võimalik tutvuda programmis osalevate koolidega siin.
Tammikute istutamine on iseenesest lihtne ettevõtmine. Kui soovitakse, et tammikud saaksid kasvada, siis on vaja teostada ka pidevat hooldust. Kes sellega tegelema hakkab?
Tammede eest hoolitsemine jääb iga tamme istutaja ülesandeks. Seega peaksid koolid ja omavalitsused koos selle lahendama. Kindlasti annab tammede eest hoolitsemine ka lastele väärtuslikke kogemusi ning tuleb kasuks ka loodushariduse edendamisel.
Kuidas tammikute rajamiseks sobilikud paigad leitakse? Kui palju on praegu teada kohti, kuhu tammikud tulevad?
Sobilikud paigad leiavad omavalitsused ise.
Kust saab tamme kasvatada soovija kõige otsesemalt nõuandvat infot?
Praktilistes tamme kasvatamist puudutavates küsimustes saab kindlasti aidata RMK kohapealne metsaülem. Kui küsimused puudutavad pigem soovi ettevõtmisega liitumiseks ja seega hiljem Eesti 100 tamme pargi tähistuse saamist, siis selleks tuleks kirjutada tammed@riigikantselei.ee
Kas projekti üritused toimuvad kogu perioodi jooksul või ainult sel aastal ja siis kui peab tammesid tammikutesse istutama hakkama?
Kindlasti on viie aasta jooksul veel üritusi toimumas.
Kas oskate tuua mõne hea näite, kuidas koolid on teemaga kaasa läinud?
Uusi ettevõtmisega liitunuid tuleb praktiliselt iga päev. Nt Pärnumaal on juba tulemas kaks tammikut, üks neist Kilingi-Nõmme ja teine Sindisse. Need ongi omavalitsused, kus ka koolid on hästi ettevõtmisega kaasa tulnud.
Selliselt toimetades saab tammetõrust tammepuu1. Korja sügisel tammetõrud
Korja tõrud tammepuu alt. Täisväärtuslikud tõrud varisevad tavaliselt pärast esimesi öökülmi. Siis kogudes on suurem tõenäosus, et tõru ikka edasi kasvab.
2. Otsusta külviaeg
Nüüd on sul valida, kas külvata tõrud sügisel või hoida neid kevadeni sobivas kohas ja siis külvata.
Soovituslik on tõru külvata sügisel. Siis on tõru kohe looduslikes tingimustes. Selleks pane kogutud tõrud aiamaale lapiti mulda kuni 5 cm sügavusele. Kui paned mitu tõru, jäta nende vahele piisavalt ruumi.
3. Tõrude säilitamine külvini jahedas ja niiskes kohas
Kevadkülvini hoia tõrusid jahedas ruumis niiske liivaga täidetud anumas. Säilitamiseks sobib hästi kodune külmkapp või kelder. Kontrolli kogu talve jooksul, et liiv oleks tõrude ümber ikka niiske. Ületalve säilitamisel on oht, et tõru ära kuivab või hallitama läheb!
4. Külva tõru kevadel mulda
Kevadel külva üle talve hoitud tõrud aiamaale lapiti mulda kuni 5 cm sügavusele. Kui aiamaad pole, siis sobib ka lillepott või muu sarnane anum. Selleks pane lillepott rammusat mulda täis ja pista tõru lapiti mulla alla kuni 5 cm sügavusele. Lillepott koos tõruga pane aeda või rõdule. Kasta, nii et muld oleks parajalt niiske, mitte märg.
5. Oota, vaata ja hoolda
Tärganud tammepuude eest tuleb suvel hoolt kanda – kasta, vajadusel väetada ja kitkuda taime ümbert umbrohi.
Suve teisel poolel on tark tegu peenras kasvava tammepuu juured 10 cm sügavuselt alt läbi lõigata. Siis ei kasva peajuur liiga sügavale maasse ning hiljem on lihtsam taime välja kaevata. Potis kasvava taime võid ümber istutada veidi suuremasse potti.
6. Valmista tammepuu talveks ette
Noor puu jääb talveks õue. Et hiired ja jänesed taime ära ei saaks süüa, kata tammepuu potis või peenras kuuseokstega. Pott kata ümbert kinni või kaeva talveks maasse, et külm taimejuuri ära ei võtaks.
7. Kaeva välja ja istuta
Kevadel kaeva peenras kasvavad taimed enne istutamist välja ja kärbi liiga pikki juuri. Transpordiks aseta taimed niiske samblaga või muu sarnase materjaliga täidetud kastidesse. Istutuskoha juures paiguta taimekastid päikese eest varju või kaeva kastist välja võetud taimed maasse ning hoolitse, et taimede juured ära ei kuivaks. Vajadusel kasta neid. Istuta taimed nii ruttu kui võimalik.
ALLIKAS: www.eesti.ee/ev95/et/ev100/Eesti-100-tamme/juhendid |
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
