Kas oled seisnud dilemma ees, millist toitu valida oma taldrikule? Kas riis või vanaema aiast korjatud kartulid? Läänemerest püütud koha või lõhe Norra kalakasvandusest?

Toiduvalik võiks olla nii tervislik kui keskkonnasõbralik, sest toitumine mõjutab lisaks üldisele kehalisele heaolule ka planeedi heaolu.

Hommikusöök - hea päeva algus

Hea tõhus hommikusöök on puder. Kas valida riisi- või kaerahelbepuder? Peaaegu kõigil teraviljadel jääb süsinikujalajälg alla 1 kg CO₂-ekv/kg. Erandiks on riis, mille süsinikujalajälg on eri uurimuste andmetel 2,5 kuni 6 kg CO₂-ekv/kg. Seega on keskkonnasõbralikum eelistada kodumaistest teraviljadest valmistatud putru.

Tõhus lõunasöök

Lõunasöök on päeva põhisöök. Kas eelistada aedvilja- või hakklihakotletti? Väikseim süsinikdioksiidi heitkogus kilogrammi kohta, alla 0,4 kg CO₂-ekv/kg, on kodumaistel juurviljadel ja kartulitel.

Loomaliha tootmine on kõigist toiduainetest suurima keskkonnamõjuga: veiseliha süsiniku heitkogus võib ulatuda kuni 20 kg CO₂-ekv/kg. Seega on kõige lihtsam viis toitumise keskkonnamõju vähendamiseks piirata loomaliha tarbimist või eelistada linnuliha, mille süsiniku jalajälg on 4 kg CO₂ - ekv/kg.

Maitsev vahepala

Haarad reklaamipausi ajal juustuvõileiva… Stopp! Kilo juustu valmistamiseks kulub ligikaudu 10 liitri piima ning seetõttu on juustu süsinikujalajälg üle 10 kg CO₂-ekv/kg. Piima põhjustatud heitkogused jäävad alla 2 kg CO₂-ekv/kg. Vali vahepalaks pigem piim, keefir või jogurt. Juustu võiks jätta erilisemateks puhkudeks.

Õhtusöök - tervislik lõpp päevale

Kui soovid õhtusöögiks kala, siis vali pigem loodusest püütud isend. Loodusest kala püüdes eemaldame veest toitained ja vähendame eutrofeerumist. Selline kala ei tarbi ka kalasööta ning seetõttu on tema keskkonnamõju oluliselt väiksem kui kasvanduste kaladel. Suuremate ja vanemate isendite toiduks tarvitamist tuleks siiski piirata, kuna neis võib olla kõrgem dioksiini- ja elavhõbedasisaldus.

Taldrikumudel aitab toituda keskkonnasäästlikult. Keskkonnasõbralikuks toidukorraks tuleks taldrik täita hooajaliste köögiviljadega ning lisada neile mõõdukas kogus kala, liha või piimatooteid. Oluline on see, kuidas on toidukord tervikuna planeeritud. Head katsetamist!

CO₂-jalajälg

Toidu süsinikujälg näitab, kui suur on selle toidu tootmisel, transpordil, säilitamisel ja töötlemisel õhku paiskuvate kasvuhoonegaaside kogus. Kasvuhoonegaaside heitkogused esitatakse süsinikdioksiidi ekvivalentides (CO₂-ekv).

Eutrofeerumine

Eutrofeerumine on veekogu rikastumine toitainetega, millega kaasneb vee läbipaistvuse vähenemine, hapnikuvaegus, elustiku muutumine ning põhjasetete mudastumine. Eutrofeerumist põhjustavate toitainete heitkogused esitatakse fosfori ekvivalentides (PO₄-ekv).

Taldrikumudel

Pool taldrikust täidetakse köögiviljadega, veerand liha, kala või kaunviljadega ning ülejäänud veerand makaronide, kartuli, riisi või teraviljaga.

Näide väikse keskkonnamõjuga söögist (vt artikli esimest fotot): küpsetatud haug keedetud kartulite ja hernestega, piim, leib margariiniga ning marjamagustoit. Toidu süsinikujälg 0,81 kg CO₂-ekv/kg ja eutrofeerumise mõju 0,02 g PO₄ - ekv/kg.

Näide suure keskkonnamõjuga söögist: singi-ananassipitsa porgandisalatiga, piim ja õun. Toidu süsinikujälg 2,68 kg CO₂-ekv/kg ja eutrofeerumise mõju 2,75 g PO₄ - ekv/kg. 

Foto: Teppo Johansson

Artikkel on koostatud brošüüri „Keskkond taldrikul“ (foodweb.ut.ee) põhjal. Brošüüri koostas organisatsioon Martad (www.martat.fi) projekti „FOODWEB – Läänemere keskkond, toit ja tervis: harjumustest teadlikkuseni“ raames. Projekti toetas Euroopa Regionaalarengu Fond Kesk-Läänemere INTERREG IV A programmi 2007-2013 vahendusel.  Lisainfo projekti kohta: foodweb.ut.ee

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta