Kärt Vaarmari ja Silver Nittim annavad järgnevalt põhjaliku ülevaate, miks keskkonnamõju hindamine on oluline. Et hindamist saaks pidada kvaliteetseks, tuleb järgida kindlaid reegleid, mis samuti artiklis kajastust leiavad.

Keskkonnaõiguse normid mõjutavad ettevõtete igapäevategevust eelkõige sellistel juhtudel, kui ettevõte tegeleb keskkonda otseselt kahjustada võiva tegevusega, kasutab tootmiseks loodusressursse või tekitab ümbritsevas keskkonnas häiringuid. Kuna tegutsemisruum keskkonna näol on piiratud, toob majandustegevuse laienemine ettevõtete tegutsemisele kaasa järjest rangemaid nõudeid.

Keskkonnaalaste normatiivide puhul peab ettevõte oma tegevuses järgima näiteks teatud saasteainete sisaldusele, mürale, heitveele või ka toodetes ohtlike ainete sisaldusele kehtestatud piirmäärasid. Sellised normid on konkreetsed ning nende rikkumise tuvastamine on faktiküsimus (ettevõte kas ületab normi või mitte). Keskkonnanormatiivid tulenevad tihtipeale EL õigusest ja on seetõttu Eesti kui EL liikmesriigi jaoks paratamatult kohustuslikud.

Lisaks on keskkonnakaitse ja loodusressursside otstarbeka kasutamise eesmärgil kehtestatud rida menetluslikke norme – paljudel juhtudel on tegevuse elluviimiseks vaja taotleda tegevusluba (nt vee erikasutusluba, välisõhu saasteluba, jäätmeluba, kaevandamisluba, ehitusluba, ehitise kasutusluba), mille menetlemisse kaasatakse ka avalikkus. Tegevuslubade taotlemisel selliste tegevuste jaoks, millel on eelduslikult oluline keskkonnamõju, viiakse ühtlasi läbi ka keskkonnamõju hindamine (KMH), mille menetlusele on kehtestatud hulk nõudeid, sh avalikkuse kaasamise nõudeid. Kuna KMH ja avalikkuse kaasamise nõuete näol ei ole tegemist konkreetsete normatiividega, püüavad ettevõtjad neid nõudeid tihti täita vaid minimaalses ulatuses ning formaalselt. Keskkonnaõiguse Keskuse praktikas oleme kokku puutunud just viimatinimetatud probleemidega.

KMH näol on tegemist menetlusega, mille käigus analüüsib arendaja poolt palgatud vastava litsentsiga ekspert tegevuse võimalikke keskkonnamõjusid, kogudes selleks teavet kavandatava ala keskkonnaseisundi kohta ning hinnates, kuidas tegevuse erinevad alternatiivid keskkonnale võivad mõju avaldada. Avalikkusel on võimalik esitada seisukohti nii KMH programmile, millega pannakse paika KMH ulatus ja uuritavad küsimused, kui KMH aruandele, milles selgitatakse tegevuse ja selle võimalike alternatiividega kaasnevaid keskkonnamõjusid ja pakutakse välja leevendavad meetmed võimaliku keskkonnamõju vähendamiseks. Loa taotlemisel tuleb teatud tegevuste puhul KMH igal juhul algatada (nt nafta töötlemine, tuuleelektrijaama püstitamine veekogusse, paberi või papi tootmine tootmisvõimsusega vähemalt 200 tonni ööpäevas, ohtlike jäätmete põletamine, keemiline töötlemine või ladestamine jne).

Lisaks tuleb KMH algatamist kaaluda ka muude tegevuste puhul, lähtuvalt tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest, tegevuse iseloomust jne. KMH läbiviimise korraldamine ning selle kulude (eksperdi poolt hindamise läbiviimise, uuringute teostamise, avaliku arutelu korraldamise ja teadete avaldamise kulude) kandmine on ettevõtja ehk arendaja kohustus.

Keskkonnaõiguse Keskuse kogemuste kohaselt näevad ettevõtted KMH läbiviimise kohustust ebameeldiva formaalsusena, mis lisab neile vaid täiendavat rahalist ja ajalist koormust, enne kui nad võivad kavandatud tegevust ellu viima asuda. Tüüpilised lähenemised on järgmised:

• arendaja esitab järjepidevaid vastuväiteid KMH algatamisele, kui tegemist on KMH kaalumise kohustusega tegevusega;

• kui KMH on vältimatu, siis püütakse viia see läbi võimalikult odavalt, palgates väikseima hinnapakkumise teinud KMH eksperdi;

• arendaja keeldub kavandatava tegevuse alal täiendavate uuringute läbiviimisest, kui KMH järelevalvajaks olevad maakondlik keskkonnateenistus või Keskkonnaministeerium selles osas otsest ettekirjutust teinud ei ole;

• arendaja ei paku hindamiseks välja erinevaid tegevuse alternatiive (iseäranis muid asukohti), mille tulemusena KMH ei anna ülevaadet võimalikest parematest alternatiividest;

• arendaja korraldab küll avaliku arutelu KMH tulemuste tutvustamiseks (kuna seadusest tuleneb vastav kohustus), ent ei ole sisuliselt valmis diskussiooniks ega ettepanekute ja vastuväidete arvestamiseks;

• arendaja esitab formaalseid vastuseid KMH programmi või aruande avalikustamise käigus esitatud ettepanekutele ja vastuväidetele. Loetletud lähenemiste tagajärjeks on reeglina pealiskaudne mõjude hindamine, mis ei anna tegelikult infot tegevuse mõjude kohta. Ebakvaliteetse KMH ja formaalse kaasamise pinnalt tekkivad konfliktid võivad välja viia tegevusloa vaidlustamiseni kodanike või keskkonnaorganisatsioonide poolt, pikendades tegevuse alustamiseni kuluvat aega kokkuvõttes vähemalt paari aasta võrra.

Iseloomulikuks näiteks on AS Steri kiiritustehase juhtum, mille puhul ei informeeritud avalikkust kavandatavast tegevusest enne kiirgustegevusloa väljaandmist, samuti ei viidud läbi keskkonnamõjude hindamist ega kaalutud tegevuse jaoks erinevaid asukohti. Selle tulemuseks oli kohalike elanike kõigutamatu umbusk kavandatava tegevuse suhtes, mida ei leevendanud ka hiljem algatatud KMH. Loamenetluse venimise tõttu sai AS Steri sedavõrd suurt kahju, et tänaseks on selle ettevõtte suhtes välja kuulutatud pankrot.

Tegelikkuses on KMH läbiviimisel lisaks sellele, et hindamise tulemusena sünnivad keskkonnasõbralikumad otsused, ettevõtete jaoks palju positiivseid momente:

• KMH võimaldab välja selgitada tegevuse eeldatava mõju kavandatud asukohas ning KMH tulemusena määratletavad tegevusloa kõrvaltingimused tagavad, et ettevõtja tegevuse negatiivne mõju keskkonnale on minimeeritud;

• ettevõtja saab ise tegevusloa ja KMH menetluse käigus teavet elluviidavale tegevusele seatud nõuetest;

• kvaliteetne KMH alandab oluliselt riski hilisemate kesk konnaprobleemide tekkeks, mis võivad ettevõtjale kaasa tuua rahalisi kohustusi ja sanktsioone – kuna juba tegevuse alustamisel on küllaltki täpselt selge, millistele keskkonnaküsimustele peab ettevõtja tähelepanu pöörama, millised probleemid võivad tekkida ja kuidas neid vältida. Hilisem keskkonnakahju toob ettevõtjale lisaks trahvidele kaasa kahju heastamise kohustuse, mis on üldjuhul kulukam kui keskkonnakahju vältimine;

• KMH läbiviimise käigus avalikkuse kaasamine võimaldab teavitada tegevusest laiemat avalikkust ning nendega kavandatava tegevuse läbiviimise tingimusi arutada, mis lisab tegevusloa andmise otsusele legitiimsust ning aitab vähendada riski, et tegevusluba hiljem vaidlustatakse;

• avalikkuse aktiivne kaasamine ning järjepidev informeerimine tõstab oluliselt ettevõtte reputatsiooni ja toob ettevõtte tulevasele tegevusele samas piirkonnas seega kindlasti kasu.

Korrektselt läbiviidud ja kvaliteetne keskkonnamõju hindamine ei ole niisiis ainult märk sellest, et ettevõtja on sotsiaalselt vastutustundlik ning õiguskuulekas. See on ka vajalik osa ettevõtte arengu planeerimisel, mis maandab riske ning aitab teha õigeid ja jätkusuutlikke otsuseid ettevõtlustegevuses.

Lugu on ilmunud Bioneeri ettevõtlusajakirjas: http://bioneer.ee/eluviis/rohelineettevote

Jaga: