Keskkonnainspektsioon registreeris käesoleva aasta esimese kuue kuuga kokku 2 179 keskkonnaalast rikkumist, millest suur osa ehk 1 459 rikkumist pandi toime kalapüügivaldkonnas.

Seaduserikkumisi tuvastati nii kutselisel kui ka harrastuspüügil, samuti püütud kala käitlemisel.

„Kalapüügiga on võimalik praktiliselt igaühel tegeleda ja kalastajaid on palju, mistõttu esineb ka arvukamalt rikkumisi,“ märkis kalakaitseosakonna juhataja Indrek Ulla.

Ulla sõnul mängivad rikkumise arvukuse juures olulist rolli ka talvised jääolud. „Kui veekogudel on korralik jääkate, nii nagu oli sel talvel, koguneb jääle hulgaliselt kalastajaid ning paraku leidub ka neid, kes püüginõuetest kinni ei pea,“ ütles Ulla.

Endiselt on suureks probleemiks ebaseaduslikult, ilma nõutava tähistuse ja märgistuseta püügile asetatud püügivahendid. Inspektorid kõrvaldavad taolised püügivahendid püügilt, kuid nende omanikke ei ole enamasti võimalik kindlaks teha.

Viimaste aastate statistika näitab siiski tendentsi kalapüügialaste rikkumiste vähenemise suunas, millele on kindlasti kaasa aidanud kiiremad ja mugavamad võimalused harrastuspüügi eest tasumiseks aga ka inimeste teadlikkuse tõus.

Ülejäänud Keskkonnainspektsiooni poolt esimesel poolaastal registreeritud rikkumised jagunevad mitmete erinevate valdkondade vahel, nagu jäätmekäitlus, metsaõigusnormid, ranna- ja kaldakaitse, veekaitse, maapõuekaitse jm.

Kokku määras inspektsioon esimesel poolaastal keskkonnalaste õigusrikkumiste eest trahve 1 196 isikule kogusummas 2,2 miljonit krooni.

Keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov märkis järelevalve andmeid kommenteerides, et ehkki kalapüügivaldkond paistab silma rikkumiste arvukusega, kaasneb näiteks maapõueseaduse rikkumistega, mida on arvult vähem, tunduvalt suurem keskkonnakahju. Seetõttu tuleb järelevalve kavandamisel enam tähelepanu suunata just sellistele valdkondadele.

Keskkonnainspektsioon ongi viimastel kuudel kaevandamisega seotud küsimused tõsise tähelepanu alla võtnud ja tuvastanud mitmeid seaduserikkumisi. Süüdlaste tuvastamiseks on Keskkonnainspektsioon ja politsei alustanud nii väärteo- kui ka kriminaalmenetlusi. Lisaks nõutakse ebaseadusliku kaevandamisega tekitatud kahjusid sisse ka tsiviilkorras.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta