Keskkonnaamet algatas Naha ja Kalkahju dolokivimaardlates dolokivi kaevandamiseks esitatud kaevandamisloa taotlustele keskkonnamõju hindamise. Kaevandamislubasid taotletakse seni suuremast inimmõjust puutumata alale Eestimaa lõunanurgas Võrumaal Mõniste vallas Karisöödi külas. Mõju hindamine peab andma vastuse, kas ja kuidas dolokivi kaevandamine neis karjäärides on võimalik.

Keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Rein Kalle sõnul on Keskkonnaameti soov kõiki teavitada ja kaasata juba menetluse alguses. “Tegemist on suure kaevandusalaga ja piirkond on tundlik, seega ootame väga, et lisaks erialaekspertidele räägiksid kaasa ka kõik huvilised. Vahetult teavitame veel maaomanikke, aga oma ettepaneku või vastuväite võib esitada iga loodushuviline,” kinnitas Kalle. Kuna mõju on piiriülene, kaasatakse keskkonnamõju hindamisse ka Läti.

Naha kaevandamisloa taotluse esitas aktsiaselts KIIRKANDUR ning Kalkahju kaevandamisloa taotluse Aigren Kaevandus OÜ. Kaevandatud dolokivist valmistatud killustikku soovitakse kasutada ehituses ja teedeehituses.

Keskkonnaameti maavarade spetsialisti Reet Nemliheri sõnul on järgmiseks sammuks keskkonnamõju hindamise programmi koostamine, kus lepitakse kokku, milliseid küsimusi käsitletakse ja millises mahus mõju hinnatakse.

Ajaliselt jääb programmi koostamine ja avalikustamine hilissügisesse, seega on kõigil piisavalt aega taotlusega tutvuda ja küsimused ette valmistada. Järgneb mõjude hindamine, mille esmased tulemused võivad selguda järgmisel aastal.

Kui ekspertide töö tulemusel selgub, et tegevus ei ole võimalik, lõpetatakse kaevandamisloa taotluse menetlemine ning lubasid ei väljastata. Kui mõju hindamine peab taotletavat võimalikuks, jätkatakse kaevandamislubade menetlemisega ning koostatakse loa eelnõud, milles on arvestatud keskkonnamõju hindamise tulemusi.

“Kindlasti võib öelda, et juhul kui luba antakse, kaasneb sellega mahukas keskkonnanõuete pakett,“ kinnitas Nemliher. Luba saab anda ainult kohaliku omavalitsuse nõusolekul.

Vaata taotletava ala paiknemist Keskkonnaameti kodulehelt.

 Taustainformatsioon:
Taotletavate karjääride vahekaugus on linnulennult 1,2 km. Taotlusalused maad kuuluvad riigile.

Naha dolokivikarjääris taotletakse kaevandamiseks luba 23,5 hektarile, ümber karjääri on planeeritud ka teenindusmaa, ühtekokku on ala suurus 37,7 ha. Ehitusdolokivi aktiivset varu on 1 713 tuhat m³, millest kaevandatavat varu 1 647 tuhat m³. Mäeeraldisel on katendi paksus 2,8-3,9 m ja dolokivilasundi paksus 6,9-7,7 m. Katendi mahuks on hinnatud 768 tuhat m³. Luba taotletakse 25 aastaks, keskmiselt planeeritakse aasta jooksul kaevandada 70 tuhat m³.

Kalkahju dolokivikarjääri planeeritakse 77,6 hektarile ning koos teenindusmaaga on karjääri suuruseks 101,9 hektarit. Ehitusdolokivi aktiivne tarbevaru on 4 054 tuhat m³, sellest kaevandatav varu on 3 836 tuhat m³. Kalkaahju dolokivikarjääris on katendi paksus puuraukude järgi 1,2-5,3 m ja dolokivilasundi paksus 2,9-6,3 m. Katendi kogumahuks on hinnatud 2 828 tuhat m³. Luba taotletakse sarnaselt Naha karjääri taotlusega 25 aastaks ning aastas kavandatakse kaevandada keskmiselt 160 tuhat m³.

Mõlema karjääri dolokivi lasund ning enamik katendist jääb põhjaveetasemest allapoole, seetõttu planeeritakse mõlemast karjäärist vett hakata välja pumpama ning vesi on kavas juhtida Peetri jõkke. Peetri jõgi kuulub Natura 2000 loodusalade hulka. Peetri jõe ja jõeelustiku ning seda ümbritseva looduskoosluse ja maastike kaitseks on moodustatud Peetri jõe maastikukaitseala ning Peetri jõe hoiuala.

Sarnased artiklid