Keskkonnaameti Kiirgusseirebüroo kasutuses on nüüdsest uudne kiirgusseire mobiillabor. Labori maksumus ilma käibemaksuta on 491 300 eurot ja seda rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme “Keskkonnajärelevalve arendamine“ elluviimise alusel.

Mobiillaborit tutvustasid Keskkonnaameti kiirgusosakonna juhataja Ilmar Puskar ning kiirgusseire büroo peaspetsialistid Alar Polt ja Uko Rand.

Mobillabori ülesandeks on loodusliku kiirgustaseme uurimine, omanikuta kiirgusallikate tuvastamine, kiirgustegevusloaga firmade kontroll, massiürituste turvamine ning spetsialistidele õppe-treeningu võimaluste pakkumine. Liikuva kiirguslabori abil saab Eesti osutada abi ka naaberriikidele, näiteks Lätile.

Mobiillabor on oma olemuselt kuni nelja inimest, juhti ja kuni 3 operaatorit, mahutav pisibuss. See on varustatud mõõtevahendite ja muu vajaliku varustusega looduskeskkonna radioaktiivsustasemete määramiseks. Sõiduk võimaldab liikumisel automaatset ioniseeriva kiirguse taseme mõõtmist keskkonnas tavalisel maanteesõidu kiirusel. Bussis leiduv varustus võimaldab keskkonnaproovide võtmist ja hoiustamiseks ning seadmeid proovide (vesi, õhk, pinnas jms) analüüsimiseks. Varustuse poolest on buss seni Baltikumis ainulaadne.

Oma asukoha poolest asub Eesti pea kogu territooriumi poolest lähemal kui 300 kilomeetrit tegutsevale tuumareaktorile. Seega on võimalus radioaktiivse aine õhkupaiskumiseks olemas. Euroopa Liidu normide kohaselt peavad kõik liidu liikmesriigid tegelema pideva kiirgusseirega.

Päästeameti eksperdi Ivar Frantsuzovi sõnul tuleb Päästeametil aasta jooksul 5-7 juhul tegemist radioaktiivsete esemetega. Seda on küllaltki vähe võrreldes kogu Päästeameti töö mahukusega. Viimase 5 aasta jooksul pole Eestist leitud peremeheta kiirguse allikaid. 

Mobiilne kiirguslabor on täienduseks kümnele Eestis töötavale paiksele kiirgusseire jaamale. 2014. a jooksul vahetatakse välja viis vananenud  jaama uute vastu.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta