Keskkonnaamet hüvitas põllumeestele enamiku 2012. aastal hundi, karu ja ilvese tekitatud kahjust. Rahuldamata jäi neli taotlust, sest ekspertide hinnangul ilmnes, et kahju tekitajaks oli koer või ei olnud tegevusjälgede puudumise ja hävimise tõttu võimalik suurkiskjate osalust tõendada.

„Huntide tekitatud kahju hüvitati 99 taotlejale summas 71 122 eurot, ilveste poolt murtud kariloomi kompenseeriti 8 taotlejale summas 1453 eurot ja karud tekitasid mesitarude kahjustusi 27 mesinikule, hüvitati kahjud summas 14 565 eurot,“ ütles keskkonnaameti looduskaitse bioloog Tõnu Talvi.

Eelmisel aastal murdsid suurkiskjad kahjuaktide järgi 746 lammast, 18 vasikat, 4 koera, 1 varsa ja 1 kodukitse ning rüüstasid 92 mesitaru. Kahjustusi oli kõikides Eesti maakondades. 2011. aastaga võrreldes oli kahjude suurus oluliselt väiksem.

Tõnu Talvi sõnade järgi pööratakse kiskjakahjude hüvitamise menetlemisel üha suuremat tähelepanu omaniku vastutusele ja ennetusabinõudele (karjamaade vahetamine ja järelevalve, karjuste ja karjakoerte kasutamine, kiskjakindlate aedade rajamine, aktiivsed hirmutid jms). 

Eesti loodushoiu sümbolite ja tegevusprioriteetide hulka kuuluvad nii traditsioonilise põllumajanduse abil hooldatud pool-looduslikud kooslused kui ka rikkalik suurkiskjate fauna.

Kiskjakahjude esinemiskohtade paiknemine ja ulatus väljendab ennekõike suurkiskjatele sobilike elupaikade, nende loodusliku saagi ja kariloomade kättesaadavust. Kahjude suurus peegeldab ka inimasustuse ja –tegevuse muutumist maapiirkondades ning nõrka omanikujärelevalvet. 

Hunt, karu ja ilves on Eestis jahiulukid. Jahiseaduse järgi korraldatakse ulukikahjustuste ilmnemisel jahipidamist ka väljaspool jahiaega.

Looduskaitseseaduse alusel ja kooskõlas Euroopa Liidu seadustega hüvitatakse Eestis põllumajandustoodete esmatootjatele pruunkaru, hundi ja ilvese tekitatud kahjud ning kahjustuste ennetamiseks tehtud kulutused. Kahju hüvitatakse peaaegu täies ulatuses, abi taotleja kanda jääb omavastutuse kohustuslik osa 64 kuni 128 eurot aastas. 

Euroopa Liidu liikmesriigina peab Eesti jälgima, et põllumajandustoodete esmatootjatele antav vähese tähtsusega abi ei ületaks Euroopa komisjoni kehtestatud piirmäära, mis on 7500 eurot viimase kolme aasta kohta.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta