4. mail toimuva „Teeme ära“ talgupäeva ja kevadiste puhastustööde eel kutsub Keskkonnaamet kohalikke omavalitsusi leidma mugavaid lahendusi jäätmete üleandmiseks, näiteks pikendama jäätmejaamade lahtiolekuaegu.

Selleks, et kevadkoristusega kogutud jäätmed saaksid õigesti käideldud, peavad need jõudma jäätmejaama. Kõige hõlpsam viis jäätmete taaskasutamiseks on nende tekkekohas liigiti kogumine, et vältida erinevate jäätmematerjalide segunemist. Liigiti kogutud jäätmed omavad materjalina kõrgemat kvaliteeti, suurendades jäätmete taaskasutusvõimalusi, parandades sortimise tõhusust ning vältides ülearust energia- ja tööjõukulu.

„Selleks, et tublide talguliste kogutud kraam jõuaks õigesse kohta, tuleb teha jäätmete äraandmine inimestele võimalikult mugavaks. Eestis on väga hästi toimivaid jäätmejaamu, aga kahjuks jõuab meie kõrvu ka palju kurtmist mõnede jäätmejaamade lahtiolekuaegade ja teenuse kvaliteedi osas. Korduvkasutavate materjalide viimine jäätmejaama peab olema sama kättesaadav ja mugav teenus kui poeskäik! Kui jäätmejaamad saavad popiks, liigume ka lähemale jäätmete ringlussevõtu sihtarvu saavutamisele – 2020. aastaks peab olema 50% olmejäätmetest ringlusse võetud,“ lausus Rein Kalle, Keskkonnaameti keskkonnaosakonna juhataja.

Töötavate inimeste ajagraafikut arvestades tuleks pikendada jäätmejaamade tööaegu, et need oleksid avatud ka õhtuti ja nädalavahetustel. Selleks peaksid kohalikud omavalitsused sõlmima jäätmejaamade operaatoritega vastavad lepingud, et jäätmejaamade lahtiolekuajad saaksid vastavalt hooajale ja nõudlusele olla kauem avatud. Lisaks peaksid omavalitsused kontrollima oma kodulehtedel avaldatud infot, et kohalikel elanikel oleks uuendatud ja korrektne teave, millal ja milliseid jäätmeid on võimalik piirkonna jäätmejaama tasuta või tasu eest üle anda.

Kodumajapidamises tekkinud jäätmetest peavad liigiti kogutud olema paber ja kartong, plastid, metallid, klaas, biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed, biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed, bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed, erinevad pakendid, puit, tekstiil, suurjäätmed, probleemtoodete jäätmed (nt elektroonikaseadmed) ja ohtlikud jäätmed. Remonttööde käigus tekkivad jäätmed tuleb viia lähimasse jäätmejaama või tellida nende äravedu jäätmeveo teenust osutavalt ettevõttelt.

Iga omavalitsus peab leidma lahenduse, et elanikel oleks võimalik kõiki mainitud jäätmeliike liigiti koguda ja üle anda korraldatud jäätmeveo raames kogumisena jäätmejaamades, avalikes jäätmete kokkukandepunktides või eri jäätmeliikide mahutites. Samuti võib liigiti kogutud jäätmeid kokku korjata ka omavalitsuse korraldatud kogumisringides.

Lähimate jäätmejaamade asukohtade ja muu vajaliku kohta saab infot kohalikust omavalitsusest või kaardirakendusest kuhuviia.ee. Kui tellida jäätmevedu kohapeale, siis tuleb veenduda veoteenuse osutaja jäätmeloa või registreerimistõendi olemasolus Keskkonnaameti keskkonnateenuste portaalis.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta