Keskkonnaamet korraldab koostöös Keskkonnaministeeriumiga jäätmete liigiti kogumise edendamise seminare, millega aidatakse kohalikel omavalitsustel arendada jäätmete liigiti kogumist.

Jäätmehoolduse korraldamine on kohalike omavalitsuste ülesanne, hõlmates olmejäätmete, ohtlike jäätmete, ehitus- ja lammutusjäätmete, tervishoiu- ja veterinaarteenuse jäätmete ning muude oluliste jäätmete käitlemist. Kohalikud elanikud peavad omakorda juhinduma omavalitsuse koostatud jäätmehoolduseeskirjast, kus on kirjas, kuhu saab omavalitsuse territooriumil eri liiki jäätmeid ära anda.

Eesti on võtnud eesmärgiks, et alates 2020. aastast tuleb ringlusse võtta vähemalt 50% kodumajapidamistest pärinevatest paberi-, metalli-, plasti- ja klaasijäätmetest, muudest liigiti kogutud kodumajapidamisest ja muudest allikatest pärinevatest jäätmetest. Näiteks paberi, papi, metalli, plastiku ja klaasi tootmiseks kulutatakse suurtes kogustes energiat, vett ja muid ressursse ning materjali ringlusse võtt aitab neid ressursse kokku hoida.

„2014. a võeti Eestis olmejäätmeid ringlusse keskmiselt 32%, seega tuleb jäätmete liigiti kogumise süsteemi veelgi täiustada ning kõigil osapooltel tuleb anda oma panus. Tõhustades jäätmete sortimist ja liigiti kogumist, suurendame jäätmete ringlussevõttu, sest kahjuks peab nentima, et hetkel kõik liigiti kogutud olmejäätmed ei jõua ringlusse – põhjuseid võib olla mitu, kuid üks põhjustest on, et liigiti kogutud jäätmete konteinerisse pannakse ka segaolmejäätmeid, mis rikub liigiti kogutud jäätmematerjali kvaliteedi selliselt, et seda ei saa enam ringlusse võtta,“ selgitas Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek.

Jäätmearuannete põhjal koguti 2014. a olmejäätmeid liigiti kõige rohkem Harjumaal (56%) ja Jõgevamaal (50%). Olmejäätmete liigiti kogumise tase oli madalam kui 30% Võrumaal, Ida-Virumaal, Rapla-, Saare- ja Valgamaal.

Kohalike omavalitsuste esindajatele suunatud piirkondlikel seminaridel räägitakse nii edusammudest kui ka puudujääkidest jäätmete sortimise korraldamisel ning antakse juhiseid olmejäätmete käitluse efektiivsemaks korralduseks.

„Rõõmustava uudisena selgus tänavu suvel kohalike omavalitsuste seas läbiviidud küsitlusest, et üle 95% vastanutest on korraldanud omavalitsuse territooriumil klaas-, plast- ja metallpakendite, ohtlike jäätmete ning paberi ja papi kogumise. Arenguruumi on veel tekstiil- ja puidupakendite ning köögi- ja sööklajäätmete sortimisega – nende osas oli veidi üle 50% vastanutest loonud võimalused jäätmete liigiti äraandmiseks,“ tutvustas jäätmete liigiti kogumise uuringu tulemusi Keskkonnaameti jäätmete peaspetsialist Reet Siilaberg.

„Kuigi omavalitsused on teinud head tööd ning pakendijäätmete kogumine on valdavalt hästi korraldatud, on selles osas võimalik  liigiti kogumist veelgi paremini korraldada. Seetõttu oleme sel aastal kaasanud seminaride programmi ka MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsiooni, kellega koostöös peavad omavalitsused pakendijäätmete kogumist korraldama,“ lausus Siilaberg.

Kodumajapidamises tekkivatest jäätmetest suurema osa moodustavad pakendid, toidujäätmed ja vanapaber. Sortida ehk liigiti koguda tuleb paber ja kartong, pakendid, ohtlikud jäätmed,  biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed, biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed, probleemtoodete jäätmed (elektroonika, patareid, akud),  puit, plastid, suurjäätmed (nt mööbel) ning metallid. Eelmisest  aastast lisandusid nimekirja ka klaas, tekstiilijäätmed ning bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastusjäätmed. 

Seminarid toimuvad septembrikuu jooksul Pärnus, Tartus, Rakveres ja Tallinnas ning sinna on oodatud kõigi omavalitsuste esindajad. Seminaride täpsed toimumisajad ja kohad, päevakavad ning registreerimisinfo on leitavad Keskkonnaameti kodulehelt. Juhiseid, kuidas jäätmeid sortida, leiab Keskkonnaministeeriumi koduleheküljelt.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta