Keskkonnaameti peadirektor Andres Onemar kinnitas nahkhiirlaste kaitse tegevuskava 12 Eestis esineva nahkhiireliigi kaitse korraldamiseks ning arvukuse hoidmiseks. Kõik Eestis elavad liigid kuuluvad looduskaitseseaduse alusel II kaitsekategooriasse.

Tegevuskavas on kirjas nahkhiirte säilimiseks vajalikud tegevused aastateks 2017–2021 ning pikaajalised kaitse-eesmärgid 15-ks aastaks. Üldeesmärgiks on hoida nahkhiireliikide arvukust Eestis samal tasemel praegusega ning vältida nende levila vähenemist. Lähima viie aasta perspektiivis on seatud eesmärgiks välja selgitada kõigi 12 nahkhiireliigi arvukuse trendid, täpsustada elupaikade levikut ning keskenduda talvituspaikade kvaliteedi ja häirimatuse tõhustamisele.

„Nahkhiired on põnevad. Uskumatult kiired ja täpsed lendajad. Osade inimeste kartus nende suhtes on asjatu, ent kätte ei maksa neid siiski võtta – nahkhiired võivad haigusi kanda. Keldrist kartuleid tuues liigutan keldriust ettevaatlikult, et selle külge klammerdunud nahkhiiri mitte häirida. Nastikud maja all ja nahkhiired keldris on loomulik kooselu maamajas. Tänu neile on majas vähem hiiri ja putukaid, tänu minule on nendel rahulik elupaik,“ rääkis Keskkonnaameti liigikaitse büroo juhataja Marju Erit.

Eesti nahkhiirefauna suurimaks ohuteguriks on nahkhiirte häirimine talvituspaikades ning paikade hävimine ja kahjustumine. Seetõttu on tegevuskavaga planeeritud tegevustest kõige olulisem isendite talvituspaikade seisundi parandamine. Talvitumiseks vajavad nahkhiired madala õhutemperatuuriga (enamasti 0-7°C) ja kõrge õhuniiskusega rahulikke ruume, kus ei tohi olla tuuletõmbust – maa-alused käigud, koopad, keldrid.

Hoonetes varjuvate ja keldrites talvituvate nahkhiirte puhul on oluline inimeste teadlikkuse tõstmine. Sageli on võimalik hooneid renoveerida selliselt, et säiliks hoone funktsionaalsus inimese jaoks ja elupaigad nahkhiirtele. Juhendmaterjal nahkhiiresõbralikule majaomanikule on leitav nahkhiirlaste tegevuskava juurest.

„Suvisteks varjepaikadeks on nahkhiirtele puuõõnsused, hoonetes leiduvad tühemikud ja katusealused ruumid. Olulisimaid nahkhiirte talvitus- ja lennupaikasid, poegimiskolooniaid, samuti tiigilendlase levikut ja arvukust jälgitakse riikliku seire käigus. Rändeloendusi tehakse enamasti automaatsalvestitega. Oluliseks kavandatavaks tegevuseks on rändeteede kaardistamine, sh merealal, kuna selle kohta meil teadmisi napib,“ selgitas Erit.

Eelmine nahkhiirte kaitse tegevuskava Eestis koostati 2005. a ja käesolev kaitse tegevuskava on selle jätkukavaks. Kava koostati nahkhiireekspertide, Keskkonnaameti, Keskkonnaagentuuri ja Keskkonnaministeeriumi koostöös. Tegevuskava koostamist rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Kinnitatud tegevuskavaga saab tutvuda Keskkonnaameti kodulehel.

Sarnased artiklid