Eelmisel aastal koristati Keskkonnaameti organiseerimisel Eestis 20 ebaseaduslikku prügiladestuskohta, mis asusid reformimata riigimaal. Enamus selliseid kohti asusid Harju- ja Virumaal.  Kokku koristati üle 325 tonni ohtlikke jäätmeid ning ligi 930 tonni tavajäätmeid, s.h. 224 tonni rehve.

Reformimata riigimaale oli eraisikute ja ettvõtjate poolt veetud nii ohtlikke kui tavajäätmeid. Olme- ja ehitusprahi kõrval on metsa või karjääri harjutud peitma vanu rehve, akusid ja vaate kütusejääkidega.

„Kui piltlikult väljenduda, siis koristati ohtlikke jäätmeid kokku 30 autokoormat. Kui kõik tavajäätmed oleks pandud 240- liitristesse prügikastidesse (mis on tüüpilised eramajade prügikonteinerid), moodustunuks neist ritta asetatuna 10,5 kilomeetri pikkune prügikastikett. Kui kõik rehvid oleks olnud sõiduautorehvid, oleks neid üksteise otsa ladudes saanud üle 5,6 kilomeetri kõrguse torni,“ ütles Keskkonnaameti jäätmete peaspetsialist Moonika Aunpuu.

Jäätmemahukad objektid olid Tallinnas Pirital, Rae vallas, Jõelähtme vallas, Sonda vallas ja Jõhvis. Kõige rohkem vanu rehve koguti Tallinnast Betooni tänavalt (160 tonni) ja Ülgase külast (30 tonni).