Keskkonnaamet andis Uus-Kiviõli põlevkivikaevandusele kaevandamisloa, millega amet seab kaevandajale 20 täiendavat nõuet võimalike keskkonnahäiringute ennetamiseks.

Loaga on lubatud Enefit Kaevandused AS-il kaevandada Uus-Kiviõlis maksimaalselt 6000 tonni põlevkivi aastas järgmise 30 aasta jooksul, kui ettevõte täidab kõiki ameti seatud nõudeid.

„Keskkonnaameti jaoks on oluline hoida ja kaitsta Uus-Kiviõli piirkonda võimalike negatiivsete keskkonnamõjude eest. Seepärast tehtigi mitmeid uuringuid ning keskkonnamõju hindamine, et omada parimaid teadmisi, kuidas tagada hea keskkonnaseisund. Täname kõiki eksperte, omavalitsusi, maavarade komisjoni ja kohalikku kogukonda, kes loa andmisel oma teadmistega panustasid. Uuringute tulemustele ja kogutud ettepanekutele tuginedes määrasime loale tingimused, mille täitmine on kaevandajale kohustuslik keskkonnahäiringute ennetamiseks või vähendamiseks,“ selgitas Tiit Rahe, Keskkonnaameti maapõuebüroo peaspetsialist.

Kaevandamisloa omanik Enefit Kaevandused AS peab andma kohalikule omavalitsusele regulaarselt ülevaadet, kuidas kaevandamisega kaasnevaid mõjusid on ennetatud või leevendatud. Näiteks rajab kaevandaja puhta joogivee tagamiseks juba enne põhjavee alandamist alternatiivse veevarustuse ning jälgib pidevalt mõjupiirkonna põhja- ja pinnavee seisundit, et hinnata ja ennetada kaevandamise mõjusid keskkonnale. Veeseisundi muutuste tuvastamisel tuleb kaevandajal koheselt rakendada meetmeid kaevandamiseelse seisundi tagamiseks.

Lisaks määras Keskkonnaamet täpse lõhketööde teostamise korra ja ajakava – ümbruskonna elanikele rahu tagamiseks on lõhketööd keelatud puhkepäeviti ning argipäeviti 22st 8ni. Lõhketöid tuleb teostada minimaalsete võimalike laengutega. Elanike kinnisvara kaitsmiseks dokumenteeritakse enne lõhketöödega alustamist kaevanduspiirkonna lähedal asuvate hoonete seisund, et vajadusel saaks tuvastada kaevandamisega kaasnevaid kahjusid ning neid kompenseerida majaomanikele. Lisaks on kaevandajal vajadusel kohustus hüvitada kaevandamisega tekitatud kahju ning seda sõltumata oma süüst.

„Kaevandajale on seatud ka ambitsioonikas kohustus võtta 40% põlevkivi rikastamisel tekkivat aherainet taaskasutusse. See on vajalik, et vältida aheraine suures mahus ladestamist puistangutesse, mis omakorda mõjutab elusloodust ja üldist maastikupilti. Lisaks aitab aheraine suurem kasutuselevõtt vähendada erinevate ehitusprojektide tarbeks vajadust avada uusi lubjakivi, kruusa ja liiva kaevandamiskarjääre,“ tutvustas Tiit Rahe täiendavaid tingimusi.

Ida-Virumaale Alutaguse ja Lüganuse valda plaanitavale Uus-Kiviõli kaevandusele andsid oma nõusoleku maavarade komisjon, Alutaguse ja Lüganuse vallavalitsused, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Kultuuriministeerium. Lisaks arutati loa andmist 12. novembril 2018. a toimunud avalikul rahvakoosolekul, kus kohalikud elanikud suhtlesid kaevandaja, omavalitsuse, Keskkonnaameti ja teiste asjaosalistega. Seejärel tutvustas Keskkonnaamet loa eelnõud laiemale avalikkusele, küsides kõigilt huvitatud osapooltelt täiendavaid ettepanekuid ja vastuväiteid.

Loaga on võimalik tutvuda Keskkonnaameti kodulehel.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta