Keskkonnaametil valmis Uus-Kiviõli põlevkivikaevanduse kaevandamisloa andmise eelnõu, millega Keskkonnaamet seab kaevandajale 20 täiendavat nõuet võimalike keskkonnahäiringute ennetamiseks.

Ida-Virumaale Alutaguse ja Lüganuse valda plaanitavale Uus-Kiviõli kaevandusele andsid oma nõusoleku maavarade komisjon, Alutaguse ja Lüganuse vallavalitsused, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Kultuuriministeerium. 12. novembril 2018 toimunud avalikul rahvakoosolekul arutati kaevandamisloa andmist kohalike elanikega, kes said kohtumisel suhelda kaevandaja, kohaliku omavalitsuse, Keskkonnaameti ja teiste asjaosalistega. Nüüd tutvustab Keskkonnaamet kaevandamisloa eelnõud laiemale avalikkusele.

„Mõistame inimeste hirme ja muresid seoses Uus-Kiviõli kaevanduse võimalike keskkonnamõjudega. Ka meie jaoks on väga oluline hoida ja kaitsta sealset keskkonda. Seepärast korraldasimegi mitmeid uuringuid, samuti keskkonnamõju hindamise, et omada parimaid teadmisi, kuidas tagada hea keskkonnaseisund. Uuringute tulemustele tuginedes määrame kaevandusloale tingimused, mille täitmine on kaevandajale kohustuslik keskkonnahäiringute ennetamiseks,“ selgitas Martin Nurme, Keskkonnaameti maapõubüroo juhataja.

Tingimused on määratud uuringute tulemuste, kohalike omavalitsuste ja ka kohaliku kogukonna ettepanekute põhjal. Loa omanik peab andma kohalikule omavalitsusele regulaarselt ülevaadet, kuidas kaevandamisega kaasnevaid mõjusid on ennetatud ja/või leevendatud. Näiteks väljendasid kohalikud elanikud muret seoses veerežiimi muutustega, kartes kaevude kuivaks jäämist. Puhta joogivee tagamiseks rajab kaevandaja juba enne põhjavee alandamist alternatiivse veevarustuse. Lisaks jälgitakse pidevalt kaevandaja kulul mõjupiirkonna põhja- ja pinnavee seisundit, et hinnata ja ennetada kaevandamise mõjusid keskkonnale. Veeseisundi muutuste tuvastamisel tuleb kaevandajal koheselt rakendada meetmeid kaevandamiseelse seisundi tagamiseks.

Lisaks määras Keskkonnaamet täpse lõhketööde teostamise korra ja ajakava – ümbruskonna elanikele rahu tagamiseks on lõhketööd keelatud puhkepäeviti ning argipäeviti 22st 8ni. Lõhketöid tuleb teostada minimaalsete võimalike laengutega. Elanike kinnisvara kaitsmiseks dokumenteeritakse enne lõhketöödega alustamist kaevanduspiirkonna lähedal asuvate hoonete seisund, et vajadusel saaks tuvastada kaevandamisega kaasnevaid kahjusid ning neid kompenseerida majaomanikele.

„Kaevandajale on seatud ka suhteliselt ambitsioonikas kohustus võtta 40% põlevkivi rikastamisel tekkivat aherainet taaskasutusse. Samuti on kaevandajal vajadusel kohustus hüvitada kaevandamisega tekitatud kahju ning seda sõltumata oma süüst,“ tutvustas Martin Nurme täiendavaid tingimusi.

Loa eelnõuga on võimalik tutvuda Keskkonnaameti kodulehel (fail on leitav lehe parempoolsest veerust). Kuni 4. juunini 2019 on kõigil puudutatud isikutel võimalik esitada Keskkonnaametile täiendavaid ettepanekuid või vastuväiteid seoses kaevandamisloa eelnõuga e-posti aadressile info@keskkonnaamet.ee või postiaadressil Viljandi mnt 16, Tallinn.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta