Keskkonnaamet kutsub üles Tallinna elanikke, maaomanikke ja teisi huvigruppe üles avaldama arvamust kümne hetkel riikliku looduskaitse all oleva Tallinna objekti kohta, millest enamik on eraaiad.

Kõnealused kümme objekti võeti looduskaitse alla 1993. aastal. Kuni 2000. aasta lõpuni täitis nende objektide valitseja kohustusi Tallinna Keskkonnaamet, 2001. aastal võttis valitseja kohustused üle tolleaegne Harjumaa Keskkonnateenistus. 2004. aastal, kui võeti vastu looduskaitseseadus, kuulutati kõik enne looduskaitseseaduse vastuvõtmist moodustatud kaitsealused loodusobjektid riikliku kaitse all olevateks.

Praegune valitseja Keskkonnaamet vaatab jooksvalt üle kehtivaid kaitsekordasid ning erinevatel aegadel ja põhimõtetel kaitse alla võetud objektide nimekirja ning nende kümne Tallinna objekti osas on protsess algusfaasis. Esmast tagasisidet kõnealuste parkide ja koduaedade kaitsestaatusele ootab Keskkonnaamet avalikkuselt 26. juuliks 2017.

Antud alade osas on läbi viidud ekspertiis ning sellest tulenevalt teeb Keskkonnaamet ettepaneku arvata riikliku kaitse alt välja kaheksa koduaeda, Hans-Lepa puukool-aia ja Windecki pargi. „See ei tähenda, et Keskkonnaameti arvates ei vääri need säilitamist. Vastupidi – tegemist on väärtuslike rohealadega, mis väärivad elukeskkonnast lähtuvalt hoidmist, kuid riiklikul tasemel puuduvad neil erilised väärtused,“ selgitas Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo juhtivspetsialist Riina Kotter.

Leiame, et koduaedade riikliku kaitse all hoidmine ei ole otstarbekas. Iluaedade suurimaks väärtuseks on okaspuude ja püsilillede kollektsioonid ning olulisus linnaruumi haljastuses. Eestis on palju kauneid koduaedu, mis ei ole riikliku kaitse all. Üle-eestiliselt ongi riikliku kaitse all alla paarikümne eraaia, nende seas siis hetkel ka kõnealused kaheksa koduaeda.

Samuti teeme ettepaneku kaitse alt välja arvata Hans-Lepa puukool-aia, mis on tänaseks hävinud, ning Windecki pargi, mille struktuur ja funktsioon pargina ei ole säilinud ning pole ka enam taastatav.

Antud protsessi käigus soovime arutada, milline oleks antud parkidele ja aedadele kõige sobilikum kaitse vorm – kas see peab olema riiklik kaitse, kus ka hoolduslõikuseks on vaja riigiasutuse luba; kas on vaja selleks kohaliku omavalitsuse tasandi kaitset või piisab planeeringust.

Eestis on riikliku kaitse all 434 parki. Viimase viie aasta jooksul on ajakohastatud 109 Lääne-Virumaa, Tartumaa, Valgamaa ja Raplamaa pargi piire.

Põhjendatud parandusettepanekud ja vastuväited antud kümne objekti asjus palume esitada kirjalikult hiljemalt 26. juulil 2017 Keskkonnaameti Harju kontori aadressil Viljandi mnt 16, Tallinn 11214 või pohja@keskkonnaamet.ee.

Hetkel kehtiva määruse muutmise väljatöötamiskavatsust selgitava dokumendiga saab tutvuda siin.

Teiste kaitse-eeskirjade ja kaitsekorralduskavade avalikustamisega seotud materjalidega on võimalik tutvuda siin.

Sarnased artiklid