14. mail 2021 toimus avalik arutelu, kus räägiti AS Generaatori esitatud keskkonnaloa taotlusest Kunda jõe paisutamiseks, vana hüdroelektrijaama laiendamiseks ja käivitamiseks. Keskkonnaamet ei saa ettevõttele keskkonnaluba anda, kuna see ohustaks üleeuroopalise tähtsusega lõheliste jõge ja pärsiks veekaitse eesmärkide saavutamist.

Kunda jõgi on Põhja-Eesti kõige suurema potentsiaaliga lõheliste jõgi, millest on praegu siirdekaladele kättesaadav vaid kümnendik ehk ligikaudu kaks kilomeetrit suudmeala. 

2020. aasta septembris esitas AS Generaator Keskkonnaametile tähtajatu keskkonnaloa taotluse Kunda jõe paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks, et hakata Kunda I paisul tootma elektrienergiat. Pais asub Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Kunda linnas Jõe tn 21 kinnistul.

Keskkonnaameti spetsialistide hinnangul tuleb keskkonnaloa andmisest keelduda, kuna plaanitavate tööde käigus muutuks Kunda jõe veerežiim oluliselt. See on aga lõheliste jõel keelatud, kuna vähendaks vajalikke kudealasid ja seaks ohtu rändekalade populatsioonid. “Sellise tegevuse lubamine läheks ka vastuollu Natura 2000 ehk üleeuroopalise kaitsealade võrgustikku kuuluva Sirtsi loodusala ja Kunda jõe hoiuala kaitse-eesmärkidega ning pärsiks veekaitsekaitse eesmärkide saavutamist,” selgitas Keskkonnaameti veeosakonna juhtivspetsialist Karina Laasik.

Viimati kehtinud keskkonnaluba Kunda I paisul lõppes 2007. aastal. Pärast seda on pais amortiseerunud, veetase alanenud ja hüdroenergiat ei ole paisul sellest ajast kasutatud. AS Generaator soovib aga paisu rekonstrueerida ja laiendada ja alustada elektri tootmisega. Muu hulgas soovitakse juurde rajada kruvikalapääsu ja -turbiini, mis aga seniste andmete ja tehtud uuringute põhjal ei võimaldaks kõikidel Kunda jões elavatel liikidel veekogus vabalt liikuda.  

Keskkonnaloa andmisest keeldumise eelnõule seni laekunud vastuväidetest on enim välja toodud, et Kunda I pais ja hüdroelektrijaam on kuulutatud kulutuurimälestiseks, mille lammutamine on keelatud ja mille säilimiseks on suur avalik huvi. Keskkonnaloast keeldumine ei tähenda aga tingimata paisu lammutamist, paisutust on võimalik likvideerida ka teistel viisidel.

“Keskkonnaameti hinnangul on looduskaitselised ja muinsuskaitselised huvid võimalik ühildada, sobiv lahendus otsustatakse paisutuse likvideerimise menetluse raames. Ka Riigikohus on 2018. aastal nõustunud, et Muinsuskaitseameti soov mälestise sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja paisjärve säilitamiseks ei kaalu üles Natura 2000 ala kaitse-eesmärkide saavutamise vajadust,” möönis Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna juhtivspetsialist Maret Vildak avalikul arutelul.

Veeseadus võimaldab küll erandjuhtudel kalapääsu rajamise nõudest vabastamist, ent Natura 2000 ala puhul tuleb arvestada ka seatud eesmärkidega.

“Vajalikud eeldused Natura erandi tegemiseks ei ole kõnealusel juhul täidetud, seega ei saa me ettevõtet toimiva kalapääsu nõudest vabastada,” seletas Keskkonnaameti veeosakonna juhtivspetsialist Karina Laasik.

2019. aasta vooluveekogumite seisundi hinnangute järgi on 40% Eesti jõgedest ja ojadest kesises või halvas seisundis, nendest rohkem kui pooled on mõjutatud paisutamisest. Paisud on muutnud veekogu mitmeks väiksemaks lõiguks, kus kalastik on muutunud liigivaeseks ja arvukus on kahanenud, kuna kalade elutingimused on väga piiratud. Paisud ei võimalda kaladel veekogus rännata, mis on paljudele liikidele eluliselt tähtis.

Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et keskkonnaloa andmisest keeldumise eesmärk pole mitte ettevõtte tegevuse piiramine, vaid nimelt vee-elustikule oluliste elupaikade taastamine ja kaladele eluliselt tähtsa läbipääsu tagamine.

2020. aasta suvel avaldatud raporti järgi on viimase 50 aasta jooksul rände- ehk siirdekalade populatsioonid Euroopas vähenenud keskmiselt 93%. Selle probleemi suurimaks põhjuseks peavad raporti koostajad rändetõkkeid ehk paise, mis tuleks kiiremas korras likvideerida või luua neisse vajalikud kalapääsud.

Vaata ürituse salvestust.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta