Eesti Vabariigi looduskaitsepoliitika arengutendentsid tunduvad olevat muutunud ohtlikult bürokraatlikuks, seega ebatõhusaks ja pehmeks, mis ei suuda oma olemuselt vastu seista arenemist vajavale majandusele ja tööstusele. Majanduskasvu ja lühiajalist kasu taga ajavas ühiskonnas kipuvad igasugused loodusega seonduvad küsimused tahaplaanile jääma ja meenuma alles siis, kui ollakse lõppkokkuvõttes samal tasemel Taani, Hollandi, Belgia või Luksemburgiga, kus nähakse ropult vaeva, et kaduvikulisi loodusväärtusi taaselustada.  

Eestis reguleerib looduskaitset looduskaitseseadus, Euroopa Liidu seadused ja muud rahvusvahelised kokkulepped, kuid isegi need seadused-direktiivid ei suuda tagada koosluste ja ökosüsteemide kaitset piisavalt, seda eriti aladel, mis ei kuulu üle-Euroopalisse Natura 2000 võrgustikku. Jääb ekslik mulje, et väljaspool kaitsealasid polekski nagu liike, kes on haruldased või hävimisohus.

Selle tõestuseks toon ühe täpsema näite eelpool mainitud Kunda sadamast ja arendajatest, kes eirasid loodusväärtusi ning oma tegevusega hävitavad loodust vaatamata kohaliku kogukonna vastuseisule.

Enne seda on veel paslik rõhutada Eesti presidendi ja keskkonnaministri seisukohti, mille kohaselt ei tohi majanduskasv tulla keskkonna arvelt.

Kunda linn kehtestas sadama lõunaosa detailplaneeringu laopindade ja terminalide jaoks, mille ulatus on 17 ha. Laienetakse roostunud rannaniidu ja elustikurikka abaja arvelt. Kohe alguses detailplaneeringuga tutvudes oli selge, et ala väärtustega pole arvestatud - puuduvad igasugused keskkonnauuringud.

Ala hakkasid uurima vabatahtlikud bioloogia üliõpilased, et vastavate loodusväärtuste ilmnemisel teha Keskkonnaametile minimaalne hoiuala moodustamise ettepanek. Uuringu tegemiseks kulus aasta ja igasugune rahastus tudengitele puudus.

Antud alale leiti hulgaliselt kaitsealuseid linnu (joonis 2)- ja taimeliike (joonis 3) kui ka Natura 2000 esmatähtsaid elupaigatüüpe, mille kaitse peaks tagama looduskaitseseadus, lisaks ELi direktiivid kui mitmesugused rahvusvahelised lepped ja konventsioonid.

Kõigepealt kaardistati alal esinevad esmatähtsad Natura 2000 elupaigatüübid: rannikulõukad, Läänemere kesk- ja põhjaosa rannaniidud ning hallid luited (joonis 1). Eelkõige on tegemist kaduvate ja rahvusvaheliselt ohustatud looduslike elupaigatüüpidega, kellele on iseloomulikud teatud liigid. Läänemere rannaniite leidub veel ainult Soomes, Lätis, Leedus, Taanis ja Rootsis.

Kuna 2014. aasta oli Läänemere aasta, siis oli oluline rõhutada rannikualade tähtsust, kus paiknevad elustikurikkad liivamadalad ja abajad. Näiteks Kundas hakkas silma liigirikkuse poolest üks abajas ehk madal merelaht, mis on kaitstud tormide eest. Seal on ideaalne toitumis- ja kasvupaik nii kaitsealustele kahlajatele, kotkastele ja tavalisematele lindudele, sest meretaseme kõikudes moodustuvad toitumiseks vajalikud vetikasaarekesed ja paljanduvad puhkamiseks vajalikud liivamadalad.

Kunda abaja lähedal asuv rannaniit oli enamjaolt roostunud, ent samas kasutasid pillirooga kaetud ala toitumis- ja puhkepaigana enne rändele asumist tuhanded kuldnokad (Sturnus vulgaris) ja Eesti rahvuslinnud – suitsupääsukesed (Hirundo rustica). Samuti sobis antud biotoop mitmetele roolindudele. Oluline oli ka rannaniidu tõusuvee puhverdamise võime.

JOONIS 1. Loodaval Kunda hoiualal paiknevad elupaigad ja nende piirid

Rannaniitude kaitse on oluline Eesti seisukohalt, nende suurt ohustatust näitab lisaks see, et majandatud rannaniitude pindala on Eestis viimase 50 aasta jooksul kahanenud 29 000 hektarilt 9180 hektarile, mis on märkimisväärne langus.

Rannaniitude üldpindalaks hinnatakse Eestis 18 000 hektarit, ent suurem enamik sellest on roostunud ning pole soodsas seisundis, mistõttu on väljasuremisohus kõik liigid, kes vajavad sellist tüüpi rannaniite oma elupaigana.

Nagu eelpool juba mainiti, täheldati antud alal pesitsemas, kasvamas, puhkamas ja läbirändel üle-euroopalise kui ka Eesti looduskaitselise tähtsusega liike. Kundas kohatud liikidest kuuluvad linnudirektiivi I lisasse järgnevad liigid: laululuik (Cygnus cygnus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), roo- loorkull (Circus aeruginosus), rukkirääk (Crex crex), sookurg (Grus grus), tutkas (Philomachus pugnax), mudatilder (Tringa glareola), jõgitiir (Sterna hirundo), väiketiir (Sterna albifrons), punaselg- õgija (Lanius collurio), hõbehaigur (Egretta alba), vöötsaba- vigle (Limosa lapponica) ja hüüp (Botaurus stellaris).

FOTO: Pildi keskel on näha liivamadalal kahte merikotkast (Haliaeetus albicilla). Merikotkas kuulub range looduskaitse alla- looduskaitse I kategooria. Vaatlus on kantud sisse loodusvaatluste andmebaasi

FOTO: Roo-loorkull on rannaniidu kohal toitu otsimas, teda pikeerib hänilane. Mõlemad LK III

FOTO: Tutkad, mudatildrid, väiketüll ja pääsuke liivamadalatel toitumas sadama taustal

FOTO: Üle 4600 kuldnoka (Sturnus vulgaris) on kogunenud parve, et ööbida pillirooga kaetud rannaniidul

Eestis kuuluvad Vabariigi Valitsuse määrusega looduskaitse alla järgnevad abajas ja roostunud rannaniidul kohatud liigid (liik ja looduskaitse kategooria): tutkas I (Philomachus pugnax), laululuik II (Cygnus cygnus), hüüp II (Botaurus stellaris), käsitiivalised II (Chiroptera) ning keskkonnaministri määrusega järgnevad kohatud liigid: harilik kärnkonn III (Bufo bufo), rabakonn III (Rana arvalis), rohukonn III (Rana temporaria), ristpart III (Tadorna tadorna), roo- loorkull III (Circus aeroginosus), lõopistrik III (Falco subbuteo), rukkirääk III (Crex crex), sookurg III (Grus grus), liivatüll III (Charadrius hiaticula), väiketüll III (Charadrius dubius), punajalg- tilder III (Tringa totanus), heletilder III (Tringa nebularia), mudatilder III (Tringa glareola), jõgitiir III (Sterna hirundo), väiketiir III (Sterna albifrons), suitsupääsuke III (Hirundo rustica), hänilane III (Motacila flava), punaselg- õgija III (Lanius collurio), suurkoovitaja III (Numenius arquata), vöötsaba- vigle III (Limosa lapponica), väänkael III (Jynx torquilla). Kokku on kohatud alal üle 20 kaitsealuse linnuliigi.

JOONIS 2: Ligikaudne kaart, millelt on näha abaja ja rannaniidu ja nende lähima ümbruse elustiku mitmekesisus ja seeläbi ka antud ala (looduskaitseline) väärtus

FOTO: Mägra (Meles meles) urg, kokku on alal 7 urusuuet

FOTO: Halljänese jäljed ja ekskremendid lumel

FOTO: Metskitsed abajas

Sadama otsese laienemise alla jääb üle 200 isendiline kahkjaspunaste sõrmkäppade (Dactylorhiza incarnata) populatsioon. Tegemist on Eestis levinud ühe tavalisima kaitsealuse orhidee liigiga, kes kuulub looduskaitse kolmandasse kategooriasse. Alal leidub palju niiskeid mikroelupaiku nendele sõrmkäppadele kasvamiseks. Samuti võib alal leida selle liigi mitmeid varieteete nagu hiidvarieteet (D. Incarnata var. latissima), kahepoolsete täpiliste lehtedega varieteet roosaka värvusega (D. Incarnata var. hyphaematodes).

Laiendusest ida poole jääb ühe neiuvaiba (Epipactis sp.) isendi leid ja 30 nurmlaugu isendi populatsioon, mis otseselt sadama laienduse alla ei jää, kuid seob hoiuala ühtseks tervikuks ülejäänud ala väärtustega. Nurmlauk kuulub kaitsealuste taimeliikide II kategooriasse ja on iseloomulik Lääne- Eesti ja saartele. Samuti jääb ida poole väiksem populatsioon kahkjaspunaseid sõrmkäppasid.

Seoses ala väheste uuringutega taimkatte suhtes ei saa välistada teiste haruldaste taimede esinemist antud alal.

JOONIS 3: Siiani leitud kaitsealuste taimeliikide (nurmlauk, kahkjaspunane- sõrmkäpp ja neiuvaip) levik

FOTO: Nurmlaugud

FOTO: Õitsvat nurmlauku sageli ei näe

FOTO: Orhidee kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata). Kõik orhideed on Eestis kaitse all

Üks eesmärkidest oleks veel olnud parandada Natura 2000 võrgustiku ökoloogilist sidusust, säilitades ja vajaduse korral arendades maastikuvorme, mis on looduslikule loomastikule ja taimestikule ülioluline.

Säilitades ökoloogilise koridori, oleks kindlustatud, et loomad saavad teiste kaitsealade vahel liikuda ning abaja ja rannaniidu allesjäämine aitab kaasa Eesti loodusalade senise ökoloogilise võrgustiku sidususele, mis on Natura 2000 üks eesmärkidest.

Loodava hoiuala loomine oleks aidanud vältida metapopulatsioonide teket ja seega taganud liikide geneetilise mitmekesisuse ja ökoloogilise terviklikkuse ja ökosüsteemide keerukuse säilimise, mis on üheks looduskaitse eetiliseks ja rakenduslikuks aluseks.

Kunda on tuntud kui tööstuslinn, kelle ökoloogiline jalajälg pole just väikeste killast, seega oleks olnud hea, kui tööstuste ja tehaste keskel osatakse ka loodust säilitada. Majandatav hoiuala sadama kõrval oleks hästi ilmestanud, kuidas inimesed suudavad majandust arendades hoida ka meid ümbritsevat loodust ja selle väärtusi.

Tegemist on kõigest ühe lokaalsel tasemel näitega, kus puudus ühiskondliku arvamuse suur tugi erinevalt näiteks Tuhala- Nabala juhtumist. Siiski ei ole siin toodud näide kindlasti ainuke Eestis, vaid neid piirkondi, kus tööstus avaldab survet loodukeskkonnale, on rohkemgi ning kui need pisikesed alad kokku liita, siis võib tulemuseks saada võrreldava pindala Tuhala- Nabala kaitsealaga.

Kuid sellest loost on õppida kõigil, nii Keskkonnaametil, Keskkonnaministeeriumil ja arendajatel. Eelkõige näitab antud juhtum, mis juhtub kaitsealuste liikidega aladel, kuhu on lubatud erinevad planeeringud - sageli sõidetakse neist üle, ilma igasuguseid keskkonnamõjusid arvestamata.

Kurb tõsiasi on Eestis väljaspool Natura võrgustikku leviv tendents, kus puuduvad üldised reeglid ja normid, kuidas heastada elurikkusele avaldatav negatiivne mõju.  

Loo autor soovib tänada abi ja toetuse eest Tiinat ning Marekut!

Artikli fotod on avaldatud ka Bioneeri Facebookis ja Bioneeri galeriis!

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta