Sort on oluline põllumajanduses kasutatav tootmissisend nagu ka väetised ja taimekaitsevahendid. Sordi valik määrab ära, milline saab olema potentsiaalne saak ja millised sellest saadava toodangu omadused. Näiteks õuna sort määrab, kas vili valmib vara või hilja, kui magus ta on, milline välja näeb, kaua säilib jne. Sort peab olema aretatud selliselt, et see sobiks nii kohapealsete oludega kui ka kohaneks muutuvate keskkonnatingimustega.

Sordiaretus on ressursi- ja ajamahukas protsess

Mullaharimise, väetamise ja taimekaitsetöödega luuakse tingimused, et saagi potentsiaal maksimaalselt realiseeruks, kuid need ei mõjuta iseseisvalt saagi omadusi. Ootused sordile on järjest kõrgemad ja sordiaretuselt oodatakse uusi sorte, mis neid ootuseid täidaks.

Sordiaretus on aeganõudev protsess, mis vajab põhjalikke teadmisi, vastavaid laboratoorseid seadmeid, vahendeid põldkatsete tegemiseks, saagi töötlemiseks ning hoiustamiseks. Seega sordiaretusest oodatakse aina rohkem, kuid samas on sordiaretus väga ressursi- ja ajamahukas.

Keskmisena võtab ühe sordi aretus 10−15 aastat ja maksab minimaalselt miljon eurot. Selle tegevuse jätkusuutlikkuse seisukohast on võtmetähtsusega, et peale sordi kättesaadavaks tegemist põllumeestele jõuaks tehtud investeering sordiaretajateni litsentsitasudena tagasi, sest ainult sel moel saadakse sorte edasi aretada.

Rakendub uus sordiaretusprogramm

Eestis tegeleb põllu- ja köögiviljakultuuride sordiaretusega Eesti Taimekasvatuse Instituut ning puuvilja- ja marjakultuuride sordiaretusega Eesti Maaülikooli Polli Aiandusuuringute Keskus. Selleks, et Eestis oleks jätkuvalt meie kliimatingimustesse sobivaid sorte, on koostöös põllumajandustootjate ja sordiaretajatega välja töötatud sordiaretusprogramm, mille tegevusi toetati aastatel 2009−2019 kokku 6 682 030 euroga.

Eestis aretatud põllukultuuride sorte võeti sellel ajal kaitse alla 19, millest osa on aretatud koostöös teiste riikidega. Puuvilja- ja marjakultuuride sorte võeti kaitse alla 8 ja köögiviljakultuuride sorte 2.

Sellest aastast rakendub uus sordiaretusprogramm aastateks 2020−2030, mille aastane eelarve on 1 130 738 eurot. Maaeluministeerium toetab programmi rahastades teraviljade, õlikultuuride, heintaimede, proteiinikultuuride, köögiviljade, puuviljade ning marjade sordiaretust ja juba aretatud sortide sordiomaduste tunnuste säilimist sordilehes hoidmise jooksul.

Eestis aretatud sort peab sobima siinsete olude ja tingimustega

Läbivateks põhimõteteks erinevate kultuuride aretuses on nende sobivus Eesti oludesse ja kohanemine muutuvate keskkonnatingimustega (taimekahjustajakindlus, talve- ja põuakindlus jm), samuti keskkonnahoidlikum ja väiksema sisendiga tootmine.

Selleks, et sort turule jõuaks peab see esmalt läbima sordi registreerimise ja seejärel tuleb see võtta sordilehte. Sordileht on turustada lubatud sortide loetelu. Igal liikmesriigil on oma sordileht ja kõikide liikmesriikide sordilehti koondav sordileht on Ühenduse sordileht.

Miks on sordi registreerimine vajalik? Sordi registreerimise käigus vaadeldakse ja kirjeldatakse, milline sort välja näeb. Iga sort peab olema teisest sordist erinev, sama sordi taimed peavad olema ühesugused ja sordi omadused peavad päranduma järgmisele põlvkonnale muutumatuna.

Sordi turustamiseks tuleb läbida ka katsed

Iga sort saab registreerimisel nime. Ka juhul, kui sorti saab nimetada juba sordiks, ei anna see veel õigust seda turustada. Turustada võib sorti alles pärast sordilehte võtmist. Selleks peab see läbima majandusviljelusväärtuse põldkatsed.

Majandusviljelusväärtuse katsete käigus võrreldakse sordi majanduslikke näitajaid Eesti kliimatingimustes, st vastuvõtlikkust haigustele, talvekindlust, kvaliteediomadusi ja saagikust teiste enim kasvatatavate sortidega. Kui uus sort on eelmistest parem, siis võetakse ta sordilehte. Ülemaailmseks kaubanduseks on Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) sordilehte koondatud 61 riigi sordilehed, sh Eesti oma.

Selleks, et Eesti turul oleks ka edaspidi uusi ja paremaid sorte, on loodud võimalus sorte kaitsta.

Lugu on avaldatud Maablogis.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta