Viimase kahe aasta jooksul tehtud uuringud viitavad planeedi mastaabis enneolematule hädaolukorrale, kus inimtegevusest põhjustatud põudade tohutud tagajärjed hakkavad alles avalduma.

Põud on mõjuvaim neist paljudest ohtudest, mis hävitavad inimelusid ja põhjustavad tohutut majanduslikku kahju, nendib ÜRO koostatud aruanne "Global Drought Snapshot". Aruanne on koostatud praegu käivate COP 28 kliimakõneluste jaoks ÜRO kõrbestumise vastase võitluse konventsiooni UNCCD osaliste algatusel. 

UNCCD tegevsekretär Ibrahim Thiaw ütleb: „Erinevalt teistest katastroofidest, mis tõmbavad meedia tähelepanu, tulevad põuad vaikselt, sageli jäävad märkamatuks ega kutsu esile kohest avalikku ega poliitilist vastust. See vaikne laastamine põlistab hooletusse jätmise tsüklit, jättes mõjutatud inimesed omaette seda koormat kandma.”

Aruanne räägib kriisi tohutust mõjust ja sellest, kuidas üleilmselt tegutsedes põuakahjudest jagu saada. Põuasündmuste sagedus ja tõsidus suurenevad, veehoidlate täituvus ja põllukultuuride saagikus väheneb ning kuna me jätkame bioloogilise mitmekesisuse vähendamist ja levitame nii näljahädasid, siis on vaja teha üleilmseid ümberkujundavaid muutusi. 

"Loodame, et see aruanne on äratuskell."

Mõned FAKTID ja prognoosid

• Hiinas oodatakse põua intensiivsuse suurenemist 80% võrra aastaks 2100.
• 5% USA territooriumist kannatas 2023. aasta mais tõsise või äärmuslik põua tõttu. 
• 2022. aasta kõige kuumemal suvel mõjutas põud Euroopas 630 000 km2 (u Itaalia ja Poola pindala). Seda on peaaegu neli korda rohkem kui aastatel 2000–2022 keskmiselt (167 000 km2).
• Euroopas oli viimati sama suur põud kui 2022. aastal tervelt 500 aastat tagasi. 

Põllumajandus ja metsad

• Aastatel 2016–2018 said Vahemeremaades põuast kahjustatud 70% teraviljakultuuridest.
• 33% karjamaadest Lõuna-Aafrikas hävis põua tõttu.
• Kliimasoojenemine Vahemere piirkonnas toob kaasa kaks või ka kolm korda suurema metsakao kui seni ennustatud on. 
• 70 miljardile dollarile hinnatakse Aafrika põuaga seotud majanduslikku kahju viimase 50 aasta jooksul.

Argentiina sojaoa saagi eeldatav langus 2023. aastal võrreldes viimase viie aastaga on 44%. See on madalaim saak alates 1988/89. aastast, tuues kaasa Argentina SKT langusele 2023. aastal hinnanguliselt 3% võrra. 

Puhas vesi

• Reini jõel sõitvate laevade kaubaveovõimekus vähenes jõe madala taseme tõttu 2022. aastal, mis tõi kaasa tõsiseid hilinemisi laevade saabumisel ja väljumisel.
• 5 miljonit Lõuna-Hiina elanikku on mõjutatud põua ja pikaajalise kuumuse tõttu tekkinud Jangtse jõe rekordiliselt madalast veetasemest.
• Praamiliikluse häirumine Mississippi jõe madala veetaseme tõttu 2022. aasta lõpus põhjustas 20 miljardi dollari väärtuses tarneahela häireid ja muud majanduslikku kahju.
• Põhjavee taseme langus ja veekvaliteedi halvenemine California Central Valley piirkonnas kiirenes 2 kuni 5 korda põua põhjustatud pumpamise tõttu.

Mida teha?

Kuni 25% CO2 heitkogustest saaks kompenseerida looduspõhiste lahendustega, sealhulgas maa taastamisega.

Peaaegu 100% saaks peatada metsade ja looduslike maade muutmise põllumajandusmaaks sellega, kui vaid pooled tänapäeval tarbitavatest loomsetest saadustest (sea-, kana- ja veiseliha ning piim) asendatakse säästvamate (taimsete) alternatiividega. .20–50% väheneks veekasutus, kui tavapärased sprinklersüsteemid asendataks mikroniisutamisega (tilkniisutus), mis toimetab vee otse taimejuurtele.

20% ELi maismaa- ja merealadel tuleb 2030. aastaks võtta kasutusele taastamismeetmed ning 2050. aastaks kehtestatakse meetmed kõikide ökosüsteemide jaoks, mis vajavad taastamist.
Vähemalt 2 miljardit dollarit investeeritakse Aafrika projektidesse et soodustada 20 miljoni hektari maa taastamist 2026. aastaks, mis toob hinnanguliselt 135 miljardit dollarit kasu umbes 40 miljonile inimesele. 

Olulised seisukohad

Võttes kasutusele loodussõbralikud põllumajandustehnikad, nagu põuakindlad põllukultuurid, tõhusad niisutusmeetodid, otsekülv ja muud mullakaitsetavad, saavad põllumehed vähendada põua mõju põllukultuuridele ja sissetulekutele.
Tõhus veemajandus on globaalse põuakindluse teine oluline komponent. See hõlmab investeeringuid säästvatesse veevarustussüsteemidesse, kaitsemeetmetesse ja veetõhusate tehnoloogiate edendamisse.

Katastroofideks valmisolek ja varajase hoiatamise süsteemid on samuti olulised ülemaailmse põuakindluse tagamiseks. Investeerimine meteoroloogilisse seiresse, andmete kogumisse ja riskihindamise vahenditesse aitab kiiresti reageerida põuahädaolukordadele ja minimeerida mõju. Ülemaailmse põuakindluse suurendamine nõuab rahvusvahelist koostööd, teadmiste jagamist ning keskkonna- ja sotsiaalset õiglust.

"Mitmed riigid kogevad juba kliimamuutustest põhjustatud näljahäda," öeldakse raportis.

„Sundränne kasvab kogu maailmas; vägivaldsed veekonfliktid sagenevad; ökoloogiline baas, mis võimaldab kogu elu Maal, laguneb kiiremini kui kunagi varem teadaoleva inimkonna ajaloo jooksul.”

„Meil pole alternatiivi, et liikuda edasi viisil, mis austab planeedi piire ja kõigi eluvormide vastastikust sõltuvust. Peame saavutama siduvad ülemaailmsed kokkulepped ennetavate meetmete osas, mida riigid võtavad põuahoogude piiramiseks.”
Mida vähem ruumi arenenud inimeste maailm hõivab, seda rohkem säilivad looduslikud hüdroloogilised tsüklid. Kõigi nende maastike taastamine, ümberkujundamine ja taaselustamine, mida me degradeerisime ja hävitasime, on meie ajal hädavajalik. Linnade intensiivistamine, aktiivne pereplaneerimine ja rahvastiku kiire kasvu ohjeldamine on eelduseks edukaks arenguks planeedi piire arvestades.” 

Allikas: "Global Drought Snapshot" 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta