EEA (European Environment Agency) aruandes „Kliimamuutuste mõju inimeste tervisele Euroopas: keskendumine üleujutustele, põuale ja veekvaliteedile“ juhitakse tähelepanu veega seotud muutuste mõjudele inimeste tervisele ja heaolule. Juba praegu annavad mõjud tunda kogu Euroopas, esinenud on surmajuhtumeid, vigastusi, nakkushaiguste puhanguid ja pinget vaimsele tervisele.

Aastatel 1980–2022 registreeriti 32 Euroopa riigis 5 582 üleujutustega ja 702 metsatulekahjudega seotud surmajuhtumit. Juba praegu elab iga kaheksas eurooplane piirkonnas, kus võimalus jõgede üleujutustele on tavapärasest suurem. Umbes 30% Lõuna-Euroopa elanikest on pidevas veepuuduses. Tänu kliimamuutustele puutuvad inimesed veelgi rohkem kokku äärmuslike ilmastikutingimustega, millel on sageli tõsised tagajärjed tervisele. Üleujutused, põuad, metsatulekahjud või kehvast veekvaliteedist põhjustatud haigused mõjutavad kõige enam vanemaealisi, lapsi, nõrgema tervisega ja madalama sissetulekuga elanikke, aga ka põllumajandustootjaid ja hädaabiteenistujaid.

Selleks, et kaitsta elusid, ennetada terviseriske ja suurendada heaolu, on oluline olemasolevate lahenduste efektiivsem kasutamine ning lõimimine. Aruandes rõhutatakse vajadust rakendada senisest enam olemasolevaid kliima-, vee- ja tervishoiupoliitikaga seotud meetmeid.

Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala sõnul tegeletakse Eestis kliimamuutustega kohanemise nimel igapäevaselt. „Seoses tormide, äkksadude ja kevadise suurveega on suurenenud üleujutusoht ka Eestis. Keskkonnaagentuuri eesmärgiks on alati olnud tegutseda selle nimel, et vältida ohte inimeste tervisele ja varale. Meie ülesandeks on luua vajalikud hoiatussüsteemid ja tagada valmisolek ning tegutsemispädevus reaalse üleujutuse korral. Lisaks on töös kahjude ennetamisele keskenduvad tegevused, nagu tuleohukaardi ja hoiatussüsteemi kaasajastamine ning põhja- ja pinnavee mudelite loomine.“

EEA tegevdirektor Leena Ylä-Mononen: „On äärmiselt oluline ja kiireloomuline kaitsta kliimamuutustest põhjustatud mõjude eest, sh põua, üleujutuste ja halvenenud veekvaliteedi, meie inimeste elu ning tervist. Olemasolevad Euroopa kliima-, vee- ja tervishoiupoliitikad pakuvad tugevat alust, kuid neid tuleb edaspidi rakendada laiemalt ja süstemaatilisemalt. Meie tulevase heaolu tagamiseks peavad kõik valitsustasandid paljudes sektorites võtma kasutusele tõhusamad lahendused, et saaksime ennetada ja vähendada mõju füüsilisele ning vaimsele tervisele. Meie toetame neid enda teadmiste ja tegevuse kaudu EEA ja European Climate and Health Observatory poolt.“

Tõhusate lahenduste kiirem kasutuselevõtt

Selleks, et suurendada valmisolekut kliimaga seotud väljakutseteks, mis tulenevad üleujutustest, veepuudusest ja veekvaliteedi halvenemisest, on vaja reageerida nii tervishoius kui ka teistes majandussektorites, mille tegevus avaldab mõju ka tervisele, näiteks veemajanduses, ruumilises planeerimises, ehituses või kindlustuse valdkonnas.

EEA aruande eesmärgiks on inspireerida tegutsema, tuues erinevaid näiteid praktilistest lahendustest, mida on EEA liikmes- ja koostööriikides rakendatud.

Efektiivsema tegevuse eeltingimuseks on kliimamuutustest põhjustatud mõjude suurem integreerimine liikmesriikide tervishoiupoliitikasse ning kliimamuutustega kohanemiseks vajalike vahendite ja pädevuse suurendamine, keskendudes tervishoiule riiklikul tasandil. Kiiremini saavutatavad tulemused on avalikkuse teadlikkuse tõstmine riskidest ja lahendustest, pikemaajalised meetmed on infrastruktuuri parandamine ja looduspõhised lahendused, mis nõuavad süstemaatilist planeerimist, investeeringuid ja aega. Selleks, et ennetada muutuva kliima mõjusid tervisele kõigi jaoks, on oluline tegeleda võrdsuspõhiselt, st arvestada erinevate ühiskonnarühmade geograafilise paiknevuse ja haavatavusega.

Peamised riskid, mis nõuavad tegutsemist

Üleujutused

• Aastatel 1980–2022 registreeriti 32 Euroopa riigis 5 582 üleujutustega surmajuhtumit.
• Praegu elab umbes 53 miljonit inimest (12% Euroopa elanikkonnast) piirkonnas, kus võimalus jõgede üleujutustele on tavapärasest suurem, sageli on nendes kohtades olemas küll ka üleujutuskaitse. Aastatel 2011–2021 kasvas see arv 935 000 inimese võrra, mis näitab pidevat arengut ja tegevust üleujutusaladel.
• Iga üheksas Euroopa haigla asub jõgede üleujutusohtlikel aladel.

Põud ja veepuudus

• Veenõudluse ja põua tõttu on Euroopa piirkonnad peaaegu pidevas veepuuduses ja seda mitte ainult lõunaosas.
• Pikaajalised kuivad ja kuumad ilmad soodustavad metsatulekahjude levikut peamiselt Lõuna-Euroopas, kuid üha enam ka teistes piirkondades. Ajavahemikul 1980–2022 kaotas 32 Euroopa riigis metsatulekahjude tõttu elu 702 inimest, veel suurem hulk inimesi kannatas metsatulekahjude vingu käes.

Vee kvaliteet

Pidevalt tõusvad õhu- ja veetemperatuurid soodustavad haigustekitajate kasvu, suurendades veega levivate haiguste ohtu.

• Tugevate vihmahoogude tõttu on kaks korda suurem tõenäosus, et veekogudes on saastunud äravoolude ja reovee ülevoolude tõttu kõrgemad kahjulike patogeenide kontsentratsioonid.
• Madalamates piirkondades põhjustab meretaseme tõus soolase vee tungimist põhjavee ja pinnavee kihtidesse, mis avaldab mõju põllukultuuridele.
• Kuivaperioodide madalad vooluhulgad põhjustavad suuremaid saasteainete kontsentratsioone, mis aga nõuab kulukat reoveepuhastust. Kuivade ja kuumade perioodide ajal võivad tsüanobakterite õitsengud toitaineterikkas vees ohustada veekvaliteeti.

Aruandest

Aruanne avaldatakse European Climate and Health Observatory tegevuse raames, tuginedes vaatluskeskuse tööle ja täiendades seda. Aruanne on jätkuks käesoleva aasta alguses avaldatud Euroopa kliimariskide hinnangule, milles toodi esile tervishoid kui üks riskisektoritest.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta