Maailma rahvastiku kiire juurdekasv ning kliima soojenemine on järjest olulisemaks muutnud veega seotud teemad. Puhta vee kättesaadavus on tulevikus kindlasti halvenemas. Seetõttu vaatame lugudeseeria käesolevas osas veega seotud globaalseid trende ja investeerimisvõimalusi.

Sissejuhatus

Vesi ja veeressursid on valdkonnaks, mis lisaks heitgaasidele väga lähedalt seotud maakera kliimamuutustega. Kui heitgaasidest saab rääkida kui peamisest kliimamuutuste põhjusest, siis veega seotud probleemid on eelkõige seotud kliimamuutuste tagajärgedega. Puhta vee kättesaadavust ning veega seotud äärmuslike ilmastikunähtuste (üleujutused, põuad) esinemist võib suuresti seostada kasvuhoonegaaside kuhjumisest põhjustatud kliimamuutuste mõjudega. Veega seotud valdkonnad on kriitilise tähtsusega nii maailma elanike jaoks kitsmal tasandil kui ka laiemalt, majandusprotsesside seisukohalt.

Rahvusvahelise kliimamuutuste töörühm IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change) toob oma viimases veeteemalises raportis välja järgnevad veega seonduvad valdkonnad/nähtused, millega seoses on täheldatav kiimamuutuste mõju avaldumine:

• Sademed ja veeaur;

• Üleujutused;

• Põuad;

• Lume- ja jääkatte paksus;

• Mereveetase;

• Pinnase niiskus;

• Veevarude temperatuur ja kvaliteet.

Eeltoodu on mõjutamas otseselt või kaudselt üha suurema hulga maakera elanike elukvaliteeti. samuti ei ole põhjust kahelda, et seetõttu on veega seonduvad teemad kogumas üha kasvavat tähelepanu. Sellega seonduvat rahalist konteksti aitab luua OECD 2008. a. märtsi raport, mille kohaselt on vajalik, kuni aastani 2015 investeeringuid suurusjärgus $10 mld aastas, et vähendada 50% võrra joogiveele ning kanalisatsioonile ebapiisava juurdepääsuta inimeste hulka. Lisaks toob OECD raport välja, et 44% maailma rahvastikust ehk 2,8 mld inimest elab märkimisväärse veepuudusega aladel.

Veekriis

Nii nagu kõikide ressursside puhul, on ka maakera veeressursid piiratud. See kehtib eelkõige magevee-varude kohta. Kui ligi 2/3 maa pinnast on kaetud veega, siis vaid väike osas sellest ehk 2,5% kuulub mageveele. Sellest omakorda 2/3 paikneb liustike ning jääkattena poolustel ja muudes piirkondades. Umbes 1/3 magevee-varudest paikneb maapõues, millest osa on kättesaamiseks ligipääsetav. UNESCO andmetel moodustab põhjavesi ligi 20% kogu maailma veekasutusest. Ainult 0,26% kogu magevee-varudest  on kättesaadav maapinalt, seda siis jõgedest, järvedest ja muudest veekogudest. Kogu maa veevarudest moodustavad kergesti ligipääsetavad magevee-varud seega vaid 0,08%. Samas on UNESCO hinnangul globaalne nõudlus viimase sajandi jooksul suurenenud enam kui kuus korda – see on rohkem kui kaks korda kiirem maailma rahvastiku hulga kasvamisest.

Praeguste arengute jätkudes on 2/3 maailma rahvastikust aastaks 2025 kannatamas mõõdukast kuni tõsise veepuuduseni. Juhul kui inimkonna juurdekasv jätkub praeguse tempoga, on aastaks 2050 UNESCO hinnagul veepuuduse alla kannatamas kõik maailma regioonid.  Ainuüksi selliste stsenaariumite võimalikkuse tõttu on põhjust üha tõsisemalt rääkide globaalsest veekriisist. Lisaks muudele teguritele on kliimamuutused ning inimtegevuse osa selles üheks kriitilise tähtsusega asjaoluks veeressursside tuleviku suhtes. Kuid teema on oluline ka olenemata kliimatrendidest. Seega peaks investeerimise seisukohast veega seonduvad võimalused olema sobilikud ka neile, kel olemas skepsis kliimamuutuste suhtes.

Veega seonduvate probleemide ahel ning erinevate valdkondade hulk on vägagi ulatuslik. Nende liigituse seisukohalt võib käsitleda eraldi vee pakkumise ja vee nõudlusega seotud valdkondi.

Peamisteks inimtegevusega seotud vee pakkumisega seonduvateks valdkonnaks võib pidada: 1) joogivee sektor ning 2) veemajandus. Need kaks valdkonda on kõige otsesemalt seotud ka inimeste igapäevaste eluoluga. Vee nõudluse poolelt võib tuua kolm peamist kasutajate gruppi: 1) põllumajanduslik kasutus; 2) kommunaalmajanduslik kasutus ja 3) tööstuslik kasutus.

Kogu veevõtu maht ulatub aastaks 2010 UNESCO arvestuste kohaselt ligi 4430 km3-ni  aastas. Võrreldes kogu kasutatava magevee-varude hulgaga ei tundu see number märkimisväärne, moodustades vaid  10% kogu maailma taastuvkasutatavatest magevee-varudest. Probleem on aga  pigem selles, et veevarude paiknemine maakera erinevate piirkondade vahel on ebaühtlane. Nii elab näiteks Hiinas u. 20% kogu maailma rahvastikust, kuid samal ajal on Hiina kasutuses vaid 7% kogu maailma veeressurssidest, millest omakorda 4/5 asub riigi lõunapiirkondades. Või näiteks suurima rahvastiku juurdekasvuga osariigid USA-s – Arizona ja Nevada – asuvad sademete hulga poolest riigi kuiveimas piirkonnas.

Sademetehulga muutused - põuad

Kui kliimamuutustest rääkides on probleemitõstatuse keskmes õhutemperatuur, siis kindlasti on üheks oluliseks kaasnähtuseks siin ka sademetehulga muutused. Vee tsükkel keskkonnas (vee ringlus) on mõjutatud vee erinevatest olekutest (veeaur, lumi/jää), seega on temperatuuri muutustel sellele  otsene mõju. Keskmise õhutemperatuuri tõus aktiviseerib vee tsüklit. Selle tulemuseks on sademete hulga muutused – rohkem vihma ühes piirkonnas, rohkem põudu teistes piirkondades.

Siit ilmneb seos ka kliimamuutuste ja suurte veega seotud katastroofide - üleujutuste vahel. Kõrgema õhutemperatuuri loomulik kaasnähe on suurenev vee aurustumine, sel põhjusel on väga kuivadesse piirkondadesse jõudmas veelgi vähem sademeid. Nii on IPCC andmetel väga vähese sademete hulgaga piirkondade hulk alates 1970. aastast enam kui kahekordistunud. Piirkonnad, kus on täheldatud põudade sagenemist, on IPCC hinnangul tekkinut mõjutamas mereveepinna  temperatuuri muutused, mis omakorda mõjutavad veeauru liikumist atmosfääris ja sellest tulenevalt ka sademete trende.

Merevee magestamine

Nagu ülal toodud statistikanumbrid väljendavad, on suur osa inimesi elamas pidevas joogivee nappuses. Lisaks kliimaga seotud asjaoludele võimendab nappust globaalsel tasandil joogiveevarude ebaühtlane paiknemine. Nagu eelenvalt mainitud, on joogiveenappust suurendamas ka rahvastiku juurdekasv, samuti on oluliseks teguriks linnastumine. Üheks võimaluseks mageveevarusid täiendada on merevee magestamine (desalination). Tegemist ei ole sugugi uue lähenemisega – Saudi Araabia, Kuveit ja ülejäänud Lähis-Ida riigid on kasutanud magestamist juba enam kui pool sajandit ja näiteks hetkel katab vee magestamine ligi 70% Saudi Araabia joogivee nõudlusest.

Suuremahuline vee magestamine on enamasti väga energiakulukas, nõudes mahukat ja spetsiifilist infrastruktuuri. Võrreldes tavapäevaste veevarude kasutamisega teeb see protsessi võrdlemisi kalliks. Lähis-Ida suured fossiilsete energiaallikate varud on lisaks asukohast tulenevale veepuudusele üheks peamiseks põhjuseks, miks sealne vee magestamine moodustab ligi 75% tegevusharu globaalsest mahust. Rahvusvahelise Vee Magestamise Assotsiatsiooni - IDA (International Desalination Association) arvestuste kohaselt kasvas 2007. aastal uute magestamistehaste lepinguline plaanitav ehitusmaht 43%. IDA andmetel on kiire kasvutempo püsinud ka käesoleval aastal – aasta esimese kuue kuu jooksul oli lepinguline plaanitav ehitusmaht suurenenud 39% võrra.

Tehnoloogia kiire areng viimasel ajal on tegevusharu väljavaateid oluliselt parandanud ja magestamine on levimas märkimisväärselt ka väljaspool Lähis-Ida. Suured tehased on planeerimisjärgus USA-s. Euroopastaazikaim tegija Hispaania, kes antud valdkonnas on olnud ka üks teerajajatest,  on hetkel Lähis-Ida riikide järel üks suurimaid merevee magestajaid. Mis puudutab veel USA võimalikke arenguid, siis on paljud teema kajastajad pidanud USA-d üheks järgmiseks kiire kasvuga piirkonnaks. Veepuuduse küsimus on saamas järjest aktuaalsemaks paljudes USA rannikuäärsetes osariikides, kus põudade progresseerumine, põhjavee sooldumine ja kiiresti kasvav rahvastik on tõsiselt kahandamas nii pinna- kui ka põhjaveevarusid

Aastal 2006 prognoosis Global Waters Intelligence (GWI), et aastaks 2010 kasvab globaalne merevee magestamise turumaht  64,3 milj m3-ni päevas (aastal 2006 39,9 milj m3 päevas) ning 2015.aastaks 97,5 milj m3-ni.  GWI hiljutine ülevaade näitab, et tegemist oli t selgelt konservatiivse prognoosiga ning tegelik kasvutempo on olnud märksa kiirem. Käesoleva aasta esimese poolaasta seisuga ulatus GWI andmetel magestamistehaste globaalne koguvõimsus 62,8 milj m3-ni päevas. Seega ollakse varem prognoositud mahtunde juures juba kaks aastat varem.

Vee kommunaalteenused

Käsitledes veega seonduvat ei saa üle ega ümber ka vastavate kommunaalteenusteste teemast. Kui merevee magestamine on paljudes piirkondades küll üks peamisi võimalusi veepuuduse leevendmiseks, siis puhta vee tootmise kõrval on oluline ka tulemi toimetamine selle vajajateni. Arvestades puhta vee nõudluse väga suurt kasvu on seega pikaajaline trend soosimas ka veega seonduvate infrastruktuuride rajajaid ning veeteenuste pakkujaid. Kui suures ulatuses nimetatud tegevusharusi mõjutavad keskkonnatrendid, on vaieldav. Samas on igasugused lahendused puhtama keskkonna tagamiseks teemakohased ning muud globaalsed makrotrendid (rahvastiku juurdekasv, joogivee nappus) on siin valdkonna edukamaid ettevõtteid pikaajaliselt kahtlemata soosimas.

USA Keskkonnakaitse Agentuuri EPA (Environmental Protection Agency) arvestuste kohaselt on järgneva 20 aasta jooksul USA vee kommunaalteenuste sektori investeerimisvajadus infrastruktuuridesse suurusjärgus $300 mld. Sellises mahus investeerimisvajadus on suuresti tulenev kiirenevas tempos amortiseeruvatest struktuuridest, mis on võetud kaustusele 60-100 aastat tagasi. Näiteks koosneb praegusel hetkel USA-s suur hulk veetorustikke peenikeseseinalistest metalltorudest, mis on paigaldatud II maailmasõja järgsel perioodil. Nagu jooniselt on näha tõuseb aastaks 2020 ebapiisavate uuenduste korral seisundiga “halb” hinnatavate veetorustike osakaal 45%-ni.

Ainuüksi infrastruktuuride vananemine on oluline tegur, mis nõuab sektoris lähima kümnendi jooksul ulatuslikke investeeringuid. Lisades siia eelpool mainitud veekriisiga seonduvad põhjused, on ilmne, et vee valdkonda t erinevate  sektorite lõikes toetavad tugevad nõudlustrendid. Mis aga puutub käesoleva hetke sentimenti, nimetatud sektori ettevõtete suhtes, siis ei saa öelda, et üldine, globaalseid turge laastav müügilaine, oleks veemajanduse ettevõtetest mööda läinud. Sektori kukkumine on olnud samas suurusjärgus kogu turuga, USA-s näiteks S&P 500 aasta algusest langenud 38,8% samal ajal kui indeksaktsia Claymore S&P Global Water (CGW) on langenud 41,4%.

Kommunaalteenused, seal hulgas ka veega seonduvad kommunaalteenused (joogivesi, heitvete käitlemine) on makrokeskkonna suhtes  tundlikud. Seda mitte niivõrd teenuste tarbimise osas, kui laienemiseks vajalike infrastruktuuri investeeringute osas. Kuna paljud infrastruktuuriprojektide tellimused tehakse avaliku sektori poolt, tekib majanduskeskonna halvenemisel surve riiklike tellimuste vähenemiseks. Samuti on kapitalimahukad ettevõtted sõltuvad  krediidikeskkonnast ja praegustes oludes on see jätkuvalt pingeline. Seega võiks öelda, et ärivõimalused vee kommunaalteenuste ettevõtete jaoks täna on märkimisväärselt keerulisemad kui aasta või pool tagasi. Samas on globaalne müügilaine turgudel loomas hinnatasemeid, mis juba arvestamas suurte tagasilöökidega. Pikaajalise vaatega investori jaoks võiks seega rääkida paremate ostuvõimaluste saabumisest.

Investeerimisvõimalused

Merevee magestmise näol ei ole tegemist sugugi uue valdkonnaga ja tänaseks võib öelda, et väiksemate ettevõtete esmane ülesostmise  laine suuremate poolt on juba toimunud. Nii on näiteks General Electric(GE: USA) viimaste aastate jooksul stabiilselt suurendanud kohalolekut sektoris, tehes selleks mitmeid ülevõtmisi. GE on ka mahtude poolest sektori suurim USA ettevõte. GE väga mitmekülgse portfelli suhtes on vee tegevussegment mõistagi väikse osakaaluga - GE Environmental Solutions segmendi käive 2007. aastal oli $14 mld, mis moodustab kogukäibest 8,1%. Nimetatud GE segmendi alla kuulub samas lisaks vee tegevussuundadele veel mitmeid muid tegevusvaldkondi. Seega on veetrendidele GE abil panustamine üsna ebaefektiivne, sest muud tegevusvaldkonnadon olulisema mõjuga.

Globaalselt on siiski suurimaks tegijaks magestamisel Korea päritolu Doosan Heavy Industries, mis kahjuks siinsetele investoritele Lõuna-Korea börsilt mõnevõrra raskesti kättesaadav. Suurtest kommunaalteenuseid pakkuvatest ettevõtetest on magestamise sektorisse aktiivselt sisenenud Veolia Environnement (VE: Prantsusmaa), kes peaks olema ligi 13% turuosaga sektoris teisel positsioonil. Joonisel paiknev Befesa on Hispaania päritolu Abengoa SA üksus, Fisia aga Itaalia päritolu Impregilo üksus. Üheks väheseks noteeritud nn. pure-play ettevõtteks on Energy Recovery (ERII: USA). ERII näol on tegemist võrdelmisi väikse tegijaga, kuid ettevõtte peamiseks argumendiks on tehnoloogia, mis võimaldab konkurentidega võrreldes kuluefektiivsemat magestamise protsessi.

Vee kommunaalteenuste sektori puhul  on tegemist vägagi killustunud turuga, paljuski on tegutsevad ettevõtted riikliku kontrolli all. Näiteks USA-s on 85% teenuspakkujatest munitsipaalomanduses. Euroopas on näiteks Prantsusmaa, Ühendkuningriikide või Tšehhi puhul sektoris toimetamas peamsielt erakapitalil põhinevad ettevõtted. Euroopa investeerimisvajadus sektorisse on Citigroupi hinnangul järgmise 20 aasta jooksul $600-$700 mld. Tegemist on väga kapitalimahuka valdkonnaga, mida  muuhulgas mõjutavad toorainete hinnatrendid. Seetõttu on üheks oluliseks eeliseks tegevusmaht ja sellest tulenev võimalik mastaabisääst.

Suurim tegija on siin Veolia Environnement (VE: Prantsusmaa). Veolia käibest ligi 33% moodustavad veega seotud tegevused, 28% aga jäätmekäitluse segment.  Lisaks on Dalkia nime all tegutsev energia segment tegev valdkondades, mis samuti haakuvad keskkonnatrendide teemaga (energia efektiivsus, ka alternatiivenergia). Koduturg Prantsusmaa on Veolia jaoks peamine, andes 42% käibest (Q2), ülejäänud Euroopast tuleb ligi 20% käibest. Suurim noteeritud vee kommunalettevõte USA-s on American Water Works Company (AWK: USA). AWK puhul on tegemist hiljutise IPO-ga. Suhteliselt värske IPO on ka Suez Environnement. Tegemist on Prantsuse päritolu ettevõttega, mis oli enne eraldamist Suez nimelise ettevõtte divisjon. Suez Environnement on otsene konkurent eelpool mainitud Veoliale, kuid erinevalt Veoliast ei oma Suez veega mitteseotud muid kõrvaltegevusi.

Ülalpool on toodud mõned huvitavamad ettevõtted sektorist, kuid millised neist huvitavamad investeerimisideed võiks olla, vaatame lugudeseeria viimases osas.

Kokkuvõte

Lisaks keskkonna trendidega seonduvatele asjaoludele (veeressursside nappus, muutused sademete trendides, veevarude saastumine jne) on vee temaatikat soodsalt mõjutamas rahvastiku juurdekasv, samuti infrastruktuuride vananemisest tulenev vajadus mahukateks investeeringuteks. Pikemas perspektiivis peaks seega vaatamata  praegusele globaalsele majandussurutisele olema tegemist võimalusterohke investeerimissuunaga. Usume, et tänased suurimad tegijad on keerulistel aegadel oma eeliseid pigem kasvatamas ning uue kasvutsükli alguses peaks see looma veelgi paremaid võimalusi heade tulemuste saavutamiseks. Keskkonnatrendide lugudeseeria kolme alateema – kasvuhoonegaasid, puhas energia ja vesi – investeerimisideedest kirjutame põhjalikumalt lugudeseeria viimases kokkuvõtvas  osas.

Linke:
IPCC - Climate Change and Water 
The Clean Water and Drinking Water Infrastructure Gap Analysis

Sarnased artiklid