Tänavusel põuaperioodil on Eesti veekogud sattunud väga haavatavasse olukorda – veehulk on langenud, mistõttu peavad ettevõtted vee-elustiku säilimise võimaldamiseks kindlasti jälgima vee erikasutuslubadega seatud tingimusi.

Vee kaitset ja kasutust reguleerib Veeseadus, mille ülesanne on vee puhtuse ja ökoloogilise tasakaalu tagamine. Vee kasutamine peab toimuma nii, et pinna- ja põhjavee kvaliteeti ja veerežiimi rikutaks inimtegevuse tulemusena võimalikult vähe. Seadus nõuab, et enam kui 30 m3/ööpäevas pinnavee võtmise korral peab olema vee erikasutusluba, mille annab välja Keskkonnaamet. Täna on selliseid kehtivaid vee erikasutuslube 78. Loaga sätestatakse vee võtmise lubatud kogused ja looduslik vooluhulk, mis tuleb igal juhul tagada. See on vajalik eelkõige vee-elustiku kaitseks, mille olukord veevaesel perioodil muutub eriti keeruliseks.

Vee erikasutusload antakse välja avatud menetluse käigus. Loa väljaandmisel kaalutakse keskkonnamõju, vajadusel viiakse eraldi läbi keskkonnamõjude hindamine. Loa muutmine on lubatud erandkorras eelkõige suure avaliku huvi, õnnetusjuhtumite või veekasutusest tuleneva negatiivse keskkonnamõju ära hoidmiseks.

Selle suve erakordselt soe ja põuane ilm on põhjustanud olukorra, kus vooluveekogudes on vee tase ja vooluhulgad väga madalad. Loa nõuetest tulenevalt ei ole sellisel juhul vee erikasutajatel võimalik enam pinnavett lubatud mahus võtta. Eriti keerulises seisus on aiandussettevõtted, mille põllukultuuride ellujäämine on otseselt ohus.

Kommenteerib Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Erik Kosenkranius: „Täna on Keskkonnaameti poole pöördutud seoses Vääna jõest vee võtmisega. Põllumajandusvaldkonnas on sellest jõest veevõtt lubatud vee erikasutusloaga kahel ettevõttel. Täna on olukord, kus Vääna jõe vooluhulk Hüüru hüdroloogilise vaatlusjaama andmetel on alla 0,22 m3/s ja vastavalt kehtivatele lubadele ei tohi ettevõtted enam vett Vääna jõest võtta. See on vajalik selleks, et jõe vee-elustik säiliks. Me ei tohi unustada, et tegemist on lõhejõega, mis on eriliselt haavatavas seisus. Kui vee hulk väheneb, soojeneb see üha kiiremini ja sellega kaasneb hapniku kadumine. See aga tähendab omakorda kalade suremuse kasvu. Seetõttu ei saa praegusel kriitilisel perioodil Vääna jõest, aga ka mitmetest teistest veekogudest, vee võtmist lubada. Me peame jätma võimaluse ka teistel liikidel ellu jääda.”

Sellises keerulises klimaatilises olukorras tasub mõelda alternatiividele. Seda on ettevõtetele soovitatud juba lubade menetlemise käigus. Olgu alternatiivseks lahenduseks siis kas tiigid ja basseinid, kuhu kogutakse veerohkel ajal veevarusid; põhjavee kasutamine veekogust võetava vee asemel; või kokkulepped vee-ettevõtetega kastmisvee tarnimiseks põuaperidoodil. Keskkonnaamet kutsub sellega seoses kõiki veekasutajaid (sh neid, kes ei vaja veetõtuks luba) käituma vastutustundlikult ja seadma esiplaanile meie ühise vara – ökosüsteemide säilimise.

Taustainfo: Vääna jõe veetase ja vooluhulk ning jõega seotud vee erikasutusload
•    Minimaalne veetase ja minimaalne ökoloogiline vooluhulk: ~38 cm (24 h keskmine) - 0,27 m3/s
•    Tänane veetase ja vee vooluhulk (30.07.2018): 36 cm (24 h keskmine) - 0,22 m3/s
•    Jões elavad kaitstavad liigid: lõhe, jõesilm, võldas, hink, paksukojaline jõekarp, saarmas
•    Vääna jõest vett võtvad ettevõtted ja lubatud veekogused:
o    OÜ Vääna Puukool – 16 000 m3/kvartalis, 178.m3/ööpäevas, veevõtt tuleb lõpetada, kui Hüüru lävendi vaatlusposti andmeil langeb suvine miinimumvooluhulk tasemele 0,35 m3/s.
o    AS Sagro – 6000 m3/kvartalis, 170 m3/ööpäevas, veevõtt tuleb lõpetada, kui Hüüru lävendi vaatlusposti andmeil langeb suvine miinimumvooluhulk tasemele 0,35 m3/s.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta