Keskkonnaamet pakub talviseid tasuta õppeprogramme, mis aitavad uurida talvist loodust ning omandada looduskaitse ja jäätmekäitluse põhitõdesid. 37 õppekavakohast programmi aitavad koolis õpitut praktiliste näidete ja tegevuste abil huvitavamaks muuta.
Keskkonnaamet pakub talviseid tasuta õppeprogramme, mis aitavad uurida talvist loodust ning omandada looduskaitse ja jäätmekäitluse põhitõdesid. 37 õppekavakohast programmi aitavad koolis õpitut praktiliste näidete ja tegevuste abil huvitavamaks muuta.
- Bioneeri uudised
- Keskkonnaamet
- 22. jaanuar 2010
Talviseid programme saab tellida kuni märtsi lõpuni ja nendega saab tutvuda Keskkonnaameti kodulehel www.keskkonnaamet.ee. Pakutavatest teemadest võib välja tuua 3 peamist: looduskaitse, jäätmed ning talvine loodus - liikide kohastumused ja tegevusjäljed. Lisaks saab mõnedes maakondades tellida jahinduse, veemajanduse, õhukaitse ja saviteemalisi programme ning on võimalik piiluda tigude, karpide, samblike ja sipelgate salamaailma. Programme viivad läbi keskkonnahariduse spetsialistid, kes tulevad ise koolidesse või ootavad õpilasi looduskeskustesse.
Õppeprogrammid on tasuta, kuid koolil endal tuleb üldjuhul leida raha sõiduks looduskeskusesse või matkarajale. Keskkonnaametil on tänavu SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel võimalus 2000 krooni ulatuses igas maakonnas kompenseerida teatud arv koolide ja lastaedade bussisõite, osalemaks õppeprogrammides. Selleks tuleb pöörduda oma maakonna keskkonnahariduse spetsialisti poole.
Õppeprogrammide arendamises on Keskkonnaamet võtnud suuna tutvustada lisaks looduskaitsele ka keskkonnakasutuse valdkondi - jäätmekäitlust, veemajandust, maavarade kaevandamist. „Arendame koostööd valdkonna ettevõtetega, näiteks jäätme- ja veepuhastusjaamadega, et oma õppeprogrammidesse lülitada õppekäike nendesse ettevõtetetesse. See aitab murda barjääri koolis õpitu ja tegeliku elu vahel“, ütles keskkonnahariduse osakonna juhataja kt Maris Kivistik.
Möödunud aastal kaasas Keskkonnaamet keskkonnahariduslikesse tegevustesse üle 20 tuhande inimese. Keskkonnahariduse osakonna 17 spetsialisti viisid läbi ligi 500 koolidele ja lasteaedadele suunatud õppeprogrammi, lisaks korraldati 250 erinevat üritust (infopäevad erinevatele sihtgruppidele, konkursid, talgud, matkapäevad, loodusõhtud ja laagrid). Kõige suurema osalejate arvuga tegevuseks on oktoobris koostöös ajakirjaga Eesti Loodus käivitunud viktoriinisari „Eesti looduskaitse 100“, mille kolmes voorus on seni osalejaid 3279.
Positiivset tagasisidet on saanud ka mullu sügisel käivitunud Keskkonnaharidusleht, mis ilmub 2 korda aastas nii eesti- kui venekeelsena. Leht aitab koondada infot erinevate asutuste poolt pakutavate keskkonnahariduslike võimaluste kohta, tutvustab koolide ja
lasteaedade häid kogemusi keskkonnahariduse kujundamises, aidates nii kaasa keskkonnahariduse kujundamisele. Keskkonnahariduslehe ja Keskkonnaameti keskkonnaharidusliku tegevusega saab tutvuda kodulehel http://www.keskkonnaamet.ee/index.php?id=10721
Õppeprogrammid on tasuta, kuid koolil endal tuleb üldjuhul leida raha sõiduks looduskeskusesse või matkarajale. Keskkonnaametil on tänavu SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel võimalus 2000 krooni ulatuses igas maakonnas kompenseerida teatud arv koolide ja lastaedade bussisõite, osalemaks õppeprogrammides. Selleks tuleb pöörduda oma maakonna keskkonnahariduse spetsialisti poole.
Õppeprogrammide arendamises on Keskkonnaamet võtnud suuna tutvustada lisaks looduskaitsele ka keskkonnakasutuse valdkondi - jäätmekäitlust, veemajandust, maavarade kaevandamist. „Arendame koostööd valdkonna ettevõtetega, näiteks jäätme- ja veepuhastusjaamadega, et oma õppeprogrammidesse lülitada õppekäike nendesse ettevõtetetesse. See aitab murda barjääri koolis õpitu ja tegeliku elu vahel“, ütles keskkonnahariduse osakonna juhataja kt Maris Kivistik.
Möödunud aastal kaasas Keskkonnaamet keskkonnahariduslikesse tegevustesse üle 20 tuhande inimese. Keskkonnahariduse osakonna 17 spetsialisti viisid läbi ligi 500 koolidele ja lasteaedadele suunatud õppeprogrammi, lisaks korraldati 250 erinevat üritust (infopäevad erinevatele sihtgruppidele, konkursid, talgud, matkapäevad, loodusõhtud ja laagrid). Kõige suurema osalejate arvuga tegevuseks on oktoobris koostöös ajakirjaga Eesti Loodus käivitunud viktoriinisari „Eesti looduskaitse 100“, mille kolmes voorus on seni osalejaid 3279.
Positiivset tagasisidet on saanud ka mullu sügisel käivitunud Keskkonnaharidusleht, mis ilmub 2 korda aastas nii eesti- kui venekeelsena. Leht aitab koondada infot erinevate asutuste poolt pakutavate keskkonnahariduslike võimaluste kohta, tutvustab koolide ja
lasteaedade häid kogemusi keskkonnahariduse kujundamises, aidates nii kaasa keskkonnahariduse kujundamisele. Keskkonnahariduslehe ja Keskkonnaameti keskkonnaharidusliku tegevusega saab tutvuda kodulehel http://www.keskkonnaamet.ee/
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
