Viga saanud või orvustunud metsloomade abistamine on riigile tülikas ja kallis ning Keskkonnaaamet üritab ametkonnale seadusega pandud ülesannetest igal võimalusel kõrvale hiilida.

Looduses on käes pisipere aeg ning paljud loomalapsed satuvad pealetungiva inimtegevuse tõttu mittelooduslikes tingimustes hätta. Sellest aastast võib näiteid tuua kuhjaga: tegemist võib olla kassi hammaste vahelt päästetud oravapoja, lõkkesse sattunud siili või puu maha võtmise tõttu kodu kaotanud harakapoegadega.

Kõigi nende puhul on tegemist liikidega, keda on meie looduses arvukalt ning üksikisendite surm ei mõjuta populatsiooni suurust kuigivõrd. 02.06.2014 väitis Keskkonnaamet oma pressiteates, et selliste loomade aitamine ei ole riigi kohustus.

"Looduskaitseseadus ütleb aga selgesõnaliselt, et vigase või haige looma elujõulisuse taastamist korraldab Keskkonnaamet ning seaduses ei ole mainitud, et see punkt kehtib vaid haruldaste liikide kohta“, sõnas Eestimaa Loomakaitse Liidu jurist Piret Tees ning lisas, et Loomakaitseseaduse kohaselt on looma abitusse seisundisse jätmine aga looma suhtes lubamatu tegu, mille toimepanemise eest saab füüsilisele isikule määrata maksimaalselt 800 euro ja juriidilisele isikule nagu seda on ka Keskkonnaamet 3200 euro suuruse rahatrahvi.

Hiljutine Jõgevamaal ilmselt avarii tagajärjel maanteekraavi lennanud põdravasika lugu on hea näide ametkonna suutmatusest ja tahtmatusest vigastatud loomadega tegeleda. Leidja otsis loomale abi kõikvõimalikul moel, kuid ainus soovitus oli kabjavigastusega vastsündinud loom metsa viia ja maha lasta.

Samas suurte kogemustega Alaveski loomapark Võrumaal oli nõus põdravasika oma hoole alla võtma, kuid bürokraatia tõttu seda teha ei saanud. Vigastuse raskust ja võimalike muude probleemide olemasolu keegi ei uurinud ja ning viiendal päeval loom suri spetsialistide juurde jõudmata.

Eestimaa Loomakaitse Liidu poole on viimase viie aasta jooksul pöördutud vigastatud metslooma muredega ligi tuhandel juhul. Enamus neist on juhtumid, kus Keskkonnaamet on looma abita jätnud, kuna ta oli n-ö valest liigist. 

Metsloomi abistava MTÜ Imeloomade seltsi  juhi Sibelle Lee sõnul on probleem kestnud juba aastaid ning inimesi, kes viimases hädas nende poole pöörduvad on sadu. „Mittekaitsealused linnud ja loomad on juba aastaid riikliku abita ja kuna seadus näeb ette,et nende ravi korraldab Keskkonnaamet, siis ei tohi neid ametlikult ka keegi teine aidata. Tegemist on surnud  ringiga, kus meiegi oleme sunnitud seadust rikkuma kuid meie teeme seda elusid päästes, mitte hävitades", rõhutas Lee.

Eestimaa Loomakaitse Liidu hinnangul on ülioluline vahet teha orvustunud või inimtekkelistel põhjustel viga saanud loomal ning tervel linnu- või loomalapsel, kes järgmist kõhutäit tooma läinud vanemaid tagasi ootab. Viimaste häirimine on lubamatu, esimeste abistamine aga igale empaatiavõimelisele inimesele möödapääsmatu ja vajalik.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta