Sel aastal tellis Keskkonnaamet riikliku karuputke võõrliikide tõrje raames tööd enam kui 2400 hektaril. Tellitud tööd lähevad maksma ligi 380 000 eurot ja kestavad maikuust augustini, vajadusel kauemgi.
- Elurikkus ja looduskaitse
- 26. mai 2024
- Foto: Katuputk / Eike Tammekand
Sosnovski karuputk ja hiidkaruputk on ohtlikud inimese tervisele, ohustavad kohalikku loodust ja võivad tekitada majanduslikku kahju. Karuputke võõrliigid on kantud võõrliikide nimekirja ka Euroopa Liidu tasandil ning nende liikide kasvatamine ja igasugune leviku soodustamine on keelatud. Need ja teised invasiivsed võõrliigid on Eestisse sattunud inimese abiga ning võtavad kodumaistelt liikidelt ära elupaiku.
Keskkonnaameti loodushoiutööde büroo juhataja Eike Tammekännu sõnul on võõrliikide tõrje omamoodi looduse taastamine. „Kliimamuutuste valguses on meie kodumaistel liikidel järjest keerulisem. Iga ruutmeeter võõrliikidelt tagasi võidetud maad annab kohalikele liikidele rohkem ruumi ja võimalusi ka kliimamuutustega paremini toime tulla,“ ütles Eike Tammekänd.
Eestis on karuputke võõrliike tõrjutud juba enam kui 15 aastat. Tõrjumistöid tehakse kõikjal üle Eesti, sõltumata maa omandist ja sihtotstarbest. Esimene tõrjetööde ring peab olema lõpetatud 15. juuniks.
„Leviku pidurdamiseks on oluline kõikide leiukohtade korraga ja pidev tõrjumine. Kuna tööd on korraga palju, ei jõuta kõikjale kohe ning tõenäoliselt tuleb samas kohas tõrjet teha samal aastal mitu korda“ tõdes Tammekänd.
Loodusele on tagasi suudetud võita üle 700 hektari, kus on lõppenud aktiivne tõrje ja toimub jälgimine, et ega uusi taimi ei tärka. „Lootus on karuputke võõrliikidest vabaks saada Hiiumaa, kus on õnneks olnud ka vähem leiukohti, aga praeguseks on Keskkonnaameti enda tõrjumisel veel viimased kolooniad,“ kinnitas loodushoiutööde büroo juhataja.
Karuputke võõrliike tõrjutakse tihedamates kolooniates taimekaitsevahenditega, ent järjest enam ka taimi labidaga välja kaevates. „Välja kaevamist eelistame peamiselt mahe- ja õuealadel, mesilate läheduses ning väikestes ja hõredates putkekolooniates. Veekaitsevööndis on taimi lubatud vaid labidaga välja kaevata,“ ütles Tammekänd.
Iga maaomanik ja loodusest hooliv kodanik võib karuputke võõrliike ka ise välja kaevata, järgides Keskkonnaameti kodulehel viidatud ohutusnõudeid. Keskkonnaamet on sel juhul igati valmis nõuga aitama.
„Maaomanikel on õigus karuputke võõrliikide riiklikust tõrjest keelduda, kuid siis tuleb nende tõrjumisega ise tegeleda. Üksikuid taimi soovitamegi välja kaevata maaomanikel endil,“ selgitas Tammekänd.
Tänu tähelepanelike kodanike teadetele ning spetsialistide välitöödele kaardistas Keskkonnaamet möödunud aastal 377 uut karuputke võõrliikide kolooniat 56 hektaril.
„Oleme väga tänulikud inimestele, kes on looduses nähtud karuputke võõrliikide kasvukohtadest meile teada andnud. Uusi leiukohti on juba teatatud ka sel kevadel,“ ütles Eike Tammekänd.
Karuputke võõrliikide uutest leiukohtadest palub Keskkonnaamet teatada e-aadressile info@keskkonnaamet.ee. Keskkonnaametile teadaolevate kolooniate asukohti saab vaadata Maa-ameti karuputke kaardirakendusest.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
