Keskkonnaamet kutsub kõiki Sutlepa piirkonna elanikke ning teisi Salajõe karstialast huvitatud isikuid teabepäevale, mis toimub 26. mail Sutlepa Vabaajakeskuses. Teabepäeva eesmärk on saada vastus küsimusele, kuidas kaitsta Salajõe karstiala Läänemaal ning leida kõiki osapooli rahuldav lahendus, kuidas tagada kohalikele elanikele puhas vesi.

Lääne-Eestis asuv Salajõgi väärib oma nime, sest jõgi voolab keskjooksul ligi poolteist kilomeetrit maa all ning läbib karstiala. Salajõe karstiala kaitseks  moodustati juba 1964. aastal kaitseala.

Viimasel kümnendil on täheldatud ümbruskonna kaevudes ja mõnedes allikates pruuni sadet, mis näitab, et karstialalt toituvas põhjavees toimuvad muutused, mis mõjutavad kohalike elanike joogivett.

Karsti-alal toimuvate protsesside, seda mõjutavate tegurite ja ala kaitsmiseks vajalike meetmete välja selgitamiseks tellis Keskkonnaamet uuringu, millises seisus on Salajõe karstiala ja kuidas tuleks seda kaitsta tulevikus.

Uuringud viis läbi AS Maves ning saadud tulemusi esitletakse 26. mail kell 14.00 Sutlepa Vabaajakeskuses (Sutlepa keskus 5, Sutlepa küla, Noarootsi vald) toimuval teabepäeval. Uuring on abiks karstiprotsesside paremaks mõistmiseks ning põhjavett mõjutavate protsesside välja selgitamiseks. Karstiala seisundi kohta avaldavad oma arvamust Eesti Geoloogiakeskuse hüdrogeoloogia eksperdid.

Hiljuti valminud tulemuste põhjal saab Keskkonnaamet anda konkreetseid kaitsekorralduslikke soovitusi karstiobjektide kaitseks, sh karstilehtrite puhastamiseks ja huumustõkete paigaldamiseks. Samuti kasutatakse töö tulemusi keskkonnamõju hindamisele järgneval keskkonnalubade menetlemisel. Keskkonnaameti jaoks on oluline kaasata uuringu tulemuste tutvustamise protsessi kohalikku kogukonda, kellega arutleda, kuidas saavutada kiire ja sobiv lahendus puhta vee tagamiseks.

Karst on nähtus, kus maapõues asuvad kergesti lahustuvad kivimid, mis pinnasesse sattunud vee mõjul lahustuvad mineraalselt. Lahustunud komponendid viiakse kivimist välja ja järele jäänud tühimikke hakkab mõjutama uus vesi. Kivimite lahustumise tulemusena avardub pooriruum, kuhu tekivad konarlikud uurded, õõnsused, laienevad lõhed ja omavahel ühendatud voolukanalid.

Pikaajalisel toimel võivad pooriruumi tekkida ka koopad, mille vaheseinad võivad sisse variseda. Lisaks võivad maapinnale tekkida mitmesugused sisselangemised, mistõttu maapinnal liikuv vesi võib langeda karsti ja tuua endaga kaasa erinevaid setteid jõekallastelt, mis hakkavad täitma karsti.

Keskkonnaamet palub Salajõe karstiala teabepäeval osalemisest teada anda e-posti aadressil ave.huugen@keskkonnaamet.ee või telefoninumbril 5047 219.

Teabepäeva korraldab Keskkonnaamet SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta