13. novembril kell 11 toimunud avalikul arutelul Keskkonnaministeeriumis tutvustati, millistel tingimustel saab Netaman Repair Group osaühing Paljassaare sadamas tegutsemist jätkata.

 Paljassaare kohalik kogukond on avaldanud muret laevatehasega kaasneva õhu- ja veesaaste pärast. Seetõttu tutvustame kohalikele elanikele, ettevõtjatele ja teistele huvilisele, milliste keskkonnatingimuste täitmisel lubame ettevõttel Paljassaare sadamas tegutseda.

„Keskkonnakaitseluba seab väga palju detailseid nõudeid ettevõtte tegevusele – kohustame kasutama nii parimat võimalikku tehnikat kui ka kirjutame ette töövõtteid. Keskkonnaamet ei kiirustanud loa andmisega, sest tahtsime veenduda, et kavandatud investeeringud saavad enne tehtud. Oleme realistid ja anname endale aru, et vaidlused Paljassaare sadamas ei lõppe, sest senist tööstusala ja noobleid arendusplaane on keeruline ühele alale mahutada,“ lausus Keskkonnaameti keskkonnaosakonna juhataja Rein Kalle.

Keskkonnaameti jaoks on oluline hoida ja kaitsta Paljassaare lahe piirkonda võimalike negatiivsete keskkonnamõjude eest, mistõttu muudame laevatehasele antud õhu- ja veelubade keskkonnatingimusi rangemaks. Nende tingimuste täitmine on ettevõtjale kohustuslik ja aitab vältida negatiivseid keskkonnamõjusid.

Juba praeguseks on ettevõte lubade muutmise perioodil kasutusse võtnud laevade kõrgsurve veega puhastamise tehnoloogia (UHP tehnoloogia), mille kasutuselevõtt vähendab tolmuosakeste lendumist välisõhku kuni 90% võrreldes liivapritsi tehnoloogia kasutamisega. Septembri keskpaigast on valmis saanud ka heitvee kogumissüsteem, kuhu kogutakse laevade pesemisel ning puhastamisel tekkinud heitvesi. Uuendusena peab Netaman regulaarselt seirama Paljassaare sadama akvatoorumi vett kontrollimaks, et sinna ei jõua erinevaid keemilisi ühendeid.

Lisaks hakkab ettevõte spetsiaalse tuulemõõdikuga jälgima tuule kiirust. Vältimaks värviosakeste kandumist väljapoole ujuvdokki ei tohi ettevõte laevade värvimistöid teostada, kui tuule keskmine kiirus on üle 10 m/s. Samuti fikseeriti konkreetsemalt laevade puhastamise nõuded. Kui remonttööde käigus võib merre sattuda saasteaineid, näiteks värviosakesi või roostet, tohib neid töid teha vaid suletud ujuvdokkides.

„Loodame, et need tingimused ja abinõud aitavad olukorda parandada ning kindlasti kontrollime ettenähtud nõuete rakendamist,“ ütles Keskkonnainspektsiooni Harjumaa büroo juhataja Tarmo Tehva.

Lubade muutmine ja rangemate tingimuste seadmine on toimunud heas koostöös Keskkonnainspektsiooni, Tallinna Kommunaal- ja Keskkonnaameti ning laevatehase piirinaabritega, kes kõik oma teadmistega panustasid parimate lahenduste leidmisse.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta