Bioneer. ee kajastas eile Jõelähtme valla pressiteadet. Keskkonnaamet pakub täna selle kõrvale ka oma vaate. Ameti seisukohast on lugu muidugi pisut mitmetahulisem, ehk aitab nende lisamine paremini mõista seda, mis toimub nahkhiirte ümber Jõelähtmel.
- Elurikkus ja looduskaitse
- 15. juuli 2021
- Foto: Pixabay, CC Public Domain
Taustaks veel nii palju, et otsuse kaitseala mitte moodustada tegi minister, vald vaidlustas selle kohtus, kuid kaks kohtuastet leidsid, et vaie on põhjendamatu. Riigikohus kaebust menetlusse ei võtnud ning jõustunud kohtuotsus, on avalikult kättesaadav. Eriti tahaks pöörata tähelepanu kohtuotsuse põhjenduskäigu punktile 17, mis kõlab nii:
17. Kaebaja ettepanekule anti vastus keskkonnaministri 13.07.2018 käskkirjaga, millest
nähtuvalt on minister tuginenud otsuse tegemisel muu hulgas Keskkonnaameti korraldatud
eksperdiarvamusele. Käskkirjast nähtub ja poolte vahel ei ole ka vaidlust, et keskkonnaminister
on adunud ettepaneku sisu (käskkirja p 1.1). Otsuse tegemisel ei ole tuginetud
keskkonnaministri suvale, vaid arvesse on võetud keskkonnakaitsealast eriharidust omavate
isikute seisukohti, millele on viidatud käskkirja p-s 1.9. TO on Keskkonnaameti veebilehelt
nähtuvalt vee ja maismaa ökosüsteemide rakendusbioloogia alase kõrgharidusega, KK
bioloogia erialal kõrgharidusega. Keskkonnaameti koostatud eksperdihinnangu koostamine
toimus Jõelähtme valla ettepaneku esitamise järel ning ettepaneku põhjendatuse hindamiseks.
Keskkonnaministri käskkirjas on esitatud põhjendused, miks ettepanekut ei toetata ja kehtivat
kaitse-eeskirja ei muudeta
Olukorda selgitab keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna juht Taavi Tattar:
„Keskkonnaameti hinnangul ei vaja nahkhiired selles piirkonnas täiendavaid kaitsemeetmeid võrreldes täna juba kehtivate piirangutega. Nahkhiiri tuleb seal piirkonnas loomulikult kaitsta, kuid olemasolevad kaitstavate alade ning looduskaitseseadusest tulenevad isendikaitse tingimused on selleks igati sobilikud. Siinjuures on oluline märkida ka seda, et 2019. aastal läbiviidud liikide ohustatuse hindamise tulemusena on enamus Eesti leiduvaid nahkhiiri soodsas seisundis.
Tõepoolest on Jõelähtme vald teinud 2017. aastal ettepaneku Keskkonnaministeeriumile muuta üle-euroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000 kuuluva Jägala jõe hoiuala kaitse-eesmärke, seal hulgas lisada hoiuala eesmärgiks nahkhiired ning loobuda elupaigatüüpidena jõgede ja ojade kaitsmisest Linnamäe paisjärve alla jääval osal. Keskkonnaminister keeldus 2018. aastal seda ettepanekut menetlemast, toetudes Keskkonnaameti koostatud ekspertiisile.
Valla etteheited taanduvad suuresti Linnamäe paisjärvega seotud vaidlustele. Eks nahkhiired elutsevad ja toituvad seal, kus neile on selleks sobivad tingimused. Nagu ka valla pressiteates viidatakse siis nahkhiired ei käi toitumas vaid Linnamäe paisjärvel. Selleks sobivad ka teised veekogud nagu Jõelähtme ja Jägala jõgi, ümbruskonna tiigid ning osadele liikidele pakuvad toitu ka metsad ja niidud. Toitumisalade nappus ei ole Keskkonnaameti hinnangul täna selles piirkonnas nahkhiirte arvukuse piirajaks. Seetõttu ei leia me, et võimalik Linnamäe paisjärve veetaseme muutus kuidagi nahkhiirte elutingimusi või toidulauda sedavõrd halvendaks, et nahkhiiri oleks vaja täiendavalt kaitsta.“
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
