Haugi kudeaeg veel kestab ja kehtivad ka sellega seotud püügipiirangud. Merest ega Võrtsjärvest ei tohi haugi püüda kuni 30. aprillini, siseveekogudel on haugipüük keelatud 10. maini ja Peipsi järvel 15. maini. Samuti ei tohi 15. maini merel võrkudega lesta püüda, Soome lahel on lestapüük keelatud kuni 31. maini. Edasi tulevad vimma- ja latikapüügipiirangud. See tähendab, et enne kalale minekut tuleb kindlasti veenduda, millist kala ja kus parajasti püüda tohib.

Keeldudele ja meeldetuletustele vaatamata jätkub kahjuks röövpüüdjaid, kes üritavad erinevate vahenditega kalda äärde ja madalasse vette kudema tulevat kala püüda. Seetõttu tähendab kevad kalajärelevalvega tegelevatele inspektoritele pingelist tööaega.

"Kui metsas kehtestatakse rahu, et anda lindudele võimalus pesitseda ning teatud aegadel ei kütita loomi, siis sellest peetakse üldjuhul ka kinni. Samamoodi peaks olema kalade kudeajal, et inimesed ei püüaks kudema tulevaid kalu ega paigaldaks veekogudesse nakkevõrke, mis mõjuvad väga halvavalt kalavarudele," ütles Keskkonnainspektsiooni Lõuna regiooni peainspektor-nõunik Tõnis Saariste.

Lõuna regiooni inspektorid on viimase nädala jooksul tabanud kolm isikut, kes üritasid ahinguga kudevat haugi püüda. Nende suhtes on alustatud menetlused. Samuti puutuvad inspektorid igapäevaselt kokku püügile pandud nakkevõrkudega, millede omanikku ei ole võimalik kindlaks teha, sest püünistel puuduvad nii tähistused kui ka märgistused. Lämmijärvest on inspektorid nädalaga eemaldanud üle 40 selguseta kuuluvusega nakkevõrgu ning vabastanud hulgaliselt kalu, kellel on nüüd edaspidi võimalus veel järglasi anda.

Samasuguseid näiteid on ka teistest piirkondadest. Pärnumaal on alustatud väärteomenetlust kolme haugipüüdja suhtes, kellest üks on kutseline kalur. Paaderemaa, Küti, Reiu, Audru ja Ura jõest on ära võetud 10 nakkevõrku ja 8 väiksemat jõemõrda, samuti leiti üks kahv ja raudrehast valmistatud torkeriist.

Harjumaal on haugipüüdjate suhtes algatatud neli menetlust ning Läänemaal kolm menetlust, millest kahe puhul on praeguseks ka trahviotsus tehtud. Läänemaal on ära korjatud kuus mõrda, kuus võrku, 21 torke- ja haakeriista.

Ida-Virumaa veekogudel algab püügitegevus teiste maakondadega võrreldes hiljem. See-eest oli tänavune talv püügiks soodne ja nii on inspektoritel tulnud püügilt eemaldada ka hulgaliselt selguseta kuuluvusega püügivahendeid - kokku 383 nakkevõrku kogupikkusega umbes 27 km.

Nõuded keeluaegade ja -kohtade kohta on sätestatud kalapüügieeskirjas, mille leiab Riigi Teatajast www.riigiteataja.ee