Järgmisel nädalal algava veelinnujahi hooajaga seoses tuletab Keskkonnainspektsioon jahimeestele ja jahikorraldajatele meelde, et jahipidamisel tuleb järgida nii õigusaktidest tulenevaid nõudeid kui ka jahipidamise head tava. Keskkonnainspektsioon suunab ka enam tähelepanu linnujahi järelevalvele ning kontrollib valvetelefonile 1313 laekuvaid kaebusi.

„Veelinnujaht puudutab eelkõige merega piirnevaid maakondi, kus viimase paari aastaga on olukord paranenud ning jaht toimub üldjuhul jahipidamise nõudeid arvestades. Veelinnujahil tekkivad probleemid on seotud pigem maaomanike ja kogukonna huvidega mittearvestamisega. Jahimehed, maaomanikud ja jahikorraldajad peaksid teatud juhtudel kogukonda teavitama, mis mahus, kunas ja kus tohib jaht toimuda,“ märkis Keskkonnainspektsiooni looduskaitseosakonna juhataja Uno Luht.

Jahiseaduse järgi võib oma maal korraldada linnujahti ka maaomanik, kellel on soovitatav jälgida, kas jahipidamine toimub tema maaüksusel vastavalt ette nähtud korrale. Keskkonnainspektsioon teeb jätkuvalt jahijärelevalvet kõigi jahiliikide osas, kuid igal ajahetkel pole inspektoritel võimalik kõigi jahimeeste tegevust kontrollida. Õigusrikkumiste avastamisel soovitab Keskkonnainspektsioon nähtu või kuuldu jäädvustada ning linnujahi reeglite rikkumistest või nende kahtlustest teatada võimalikult kiiresti valvetelefonile 1313.

„Varasemalt on olnud probleeme jahituristidega, kes ei ole iga kord kinni pidanud meie jahipidamise nõuetest. Olukorra parandamiseks kehtib teist aastat jahiseaduse muudatus, mille järgi antakse välisriigi jahitunnistuse alusel Eestis jahitunnistuse saanud isikutele veelinnujahiks väikeuluki jahiluba pärast jahindusalase koolituse läbimist. Muudatuse eesmärgiks oli jahituristidele jahindusalaste õigusaktide ning jahinduse hea tava tutvustamine. Oleme seisukohal, et võrreldes varasemate aastatega on jahituristide toime pandud rikkumiste hulk vähenenud. Samuti on paranenud suhtumine loodusesse, kus jahinduse head tava järgides on hakatud tühjasid padrunikestasid ja muid jäätmed koguma prügikottidesse, andes sellega eeskuju kõikidele jahimeestele,“ selgitas Luht.

Keskkonnainspektsioon tuletab meelde, et veelindude küttimisel on keelatud elektrooniliste peibutusvahendite kasutamine, küll aga tohib kasutada mehaanilisi peibutusvahendeid, nagu peibutusviled ja lindude peibutuskujud. Samuti on veelindude küttimisel keelatud kasutada pliihaavleid, et vältida veekogu põhjast toitu otsivatele lindudele mürgistuse tekkimist.

Jahieeskirja järgi võib partlastele, laugule, kajakalistele ja tikutajale pidada jahti 20. augustist 31. oktoobrini (Narva veehoidlal, Võrtsjärvel, Peipsi- ja Pihkva järvel kestab pardijaht 30. novembrini). Hanesid ja laglesid võib küttida alates 20. septembrist kuni 30. novembrini. Jahihooaeg kormoranile algas 1. augustil ning kestab 30. novembrini.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta