Keskkonnainspektsiooni 2013. aasta järelevalve tulemuste kokkuvõte näitab, et keskkonnaalaste õigusrikkumiste arv püsib sarnaselt kolme varasema aastaga 2500 piires, mida võib lugeda heaks näitajaks. Enne 2010. aastat menetleti rikkumisi ligi 4000 ja kümme aasta eest üle 8000.

Kõige kindlam viis tavakodanikul avastatud keskkonnarikkumisest teatada on helistada Keskkonnainspektsiooni valvetelefonil 1313, mis tegutseb ööpäevaringselt. Rikkumistest tuleks teatada võimalikult kohe, eriti kui mingi kahtlane tegevus - röövpüük, metsaraie vms - parasjagu toimub.

Kui metsa alt leitakse  jäätmehunnik, ei ole kohene teatamine ega kontrollimine nii olulise tähtsusega. Üldjuhul jäätmehunnik metsa alt kuhugi ei kao. Inspektorid kontrollivad seda esimesel võimalusel. Kui aga märgatakse näiteks jäätmeid metsa alla viivat autot, siis on abi sellest, kui pealtnägija saab autonumbri üles märkida või tegevust pildistada.

2013. aastal tuvastas Keskkonnainspektsioon kokku 2511 õigusrikkumist. 678 väärteomenetlust olid seotud ebaseadusliku kalapüügiga. Lisaks avastati 826 korral veekogudest selgusetu kuuluvusega püügivahendeid.

Keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov möönis, et elanikkonna teadlikkus sellest mida tohib ja mida ei tohi on kasvanud. Näiteks kalapüügiloa taotlemisel on asja lihtsamaks teinud võimalused kalastusluba hankida läbi nutifoni või interneti teel.

Kalapüügiga seotud rikkumisi on võrreldes teiste valdkondadega jätkuvalt kõige enam. Ka põhiprobleemid on kalapüügivaldkonnas samad: salapüünised ehk ebaseaduslikult püügile pandud võrgud ning püük keeluajal. Arusaam, et kalapüük kudeajal on looduse suhtes kuritahtlik ning tekitab kalavarudele suurt kahju, ei taha paraku röövpüüdjateni jõuda.

Tugeva püügisurve tõttu on probleemsemateks piirkondadeks Peipsi järv ja Liivi laht. 2013. aasta kevadel korraldas Keskkonnainspektsioon  koos teiste ametkondadega Peipsi järvel suuroperatsiooni, mis andis sealsest püügitegevusest hea ülevaate ja võimaldab edaspidi järelevalvet tõhusamalt läbi viia.

Samasugust, üle 100 töötaja osalusega järelvalveoperatsiooni "Peipsi lukku" planeeritakse korraldada ka sel aastal.

Mullu tuvastati arvukamalt rikkumisi veel jäätmevaldkonnas, kus alustati 268 menetlust. Jäätmeseaduse nõuete rikkumiste hulgas on põhilised metalli kokkuostukohtades ning autoremonditöökodades tuvastatud rikkumised. Mõlemad valdkonnad olid mullu Keskkonnainspektsiooni teravdatud tähelepanu all. Ühine tegutsemine koos politsei ja võrguettevõtjatega on andnud häid tulemusi ja metallivargused on vähenenud.

„Metallivarguste paremaks avastamiseks viime varsti parlamenti seadusemuudatuse, mis lubaks ka Keskkonnainspektsiooni ning Politsei- ja Piirivalveameti ametnikel metalli kokkuostukohtades teha kontrollmüüke. Metallivargused tekitavad ettevõtetele suurt kahju ning võivad põhjustada ka õnnetusi. Seetõttu tuleb efektiivsemalt kontrollida metallijäätmete kokkuostjaid, sest just võimalus varastatud metalli lihtsalt müüa suurendab metallivaraste tegutsemisindu,“ ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

Looduskaitsenormide alusel alustati 266 väärteomenetlust. Sealhulgas on nii ebaseaduslikke ehitisi puudutavad menetlused kui ka looduses puhkamise ja liikumisega seotud õigusrikkumised, nagu sõitmine rannas või kaitsealal, vales kohas telkimine ja lõkke tegemine.

Eluslooduse poolelt võib veel märkida jahiseaduse nõuete rikkumisi, mida oli 157 ning metsaõigusnormide rikkumisi, mida tuvastati 94 korral.

Maakondade lõikes alustati enim ehk 399 menetlust Harjumaal, Ida-Virumaal oli 195 ja Pärnumaal 160 menetlust. Ülejäänud maakondades oli rikkumisi vähem.

Õigusrikkumiste eest määrati trahve kokku 1184 isikule kogusummas 172 004 eurot. Kalapüügirikkumistega seoses trahviti 557 isikut, looduskaitsenõuete ja jäätmeseaduse rikkumise eest trahviti vastavalt 171 ja 143 isikut.

Keskkonnakahju kogusummaks arvutati mullu 187 193 eurot. Suurim kahju tekitati ebaseadusliku kalapüügiga, kus kahjusumma oli kokku 117 349 eurot.

Küllaltki palju kalandusega seonduvatest rikkumistest viiakse läbi Läti vabariigi kodanike poolt, kes Peipsi järvel ja Pärnu lahel püüavad alamõõdulist kala. Neid karistati kohapeal läbi viidud kiirmenetluse korras.

Lisaks väärteomenetlustele alustas Keskkonnainspektsioon 2013. aastal 28 kriminaalmenetlust. Neist 12 olid seotud ebaseadusliku kalapüügiga, kaheksa kaevandamisega, kolm ebaseaduslike raietega, kaks kaitstava loodusobjekti kaitsega, kaks kemikaalinõuete rikkumisega ja üks keskkonna saastamisega.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta